,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara kohta ning teine Ene Vainiku poolt läbiviidud emotsioonisõnavara kohta, mida on käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning
hinnatase ning muutuksid turu konkurentssuhted; hakatakse tarbima maksu alt välja jääjaid, importkaupa. Toiduliit toob välja, et Eestis on toiduained käibemaksustatud, mistõttu lisamaks suhkru maksustamise näol oleks asjatu ning läbimõtlematu hoop majandusele. (Reinik, 2016a) Suhkrumaksu kasutuselevõtu poolt on aga mitmed teadlased, arstid, poliitikud ning toiduettevõtjad, näiteks Jevgeni Ossinovski (ERR, 2016), Uku Vainik (Vainik, 2016) ja Rasmus Rask (Reinik, 2016b). Kahtlemata peab riik rakendama meetmeid rahva tervise parandamiseks ning maksude kehtestamine on üks lihtsamatest viisidest, kuidas elanikke mõjutada. Magusamaksu kasutuselevõtmine oleks kindel samm tervislikemate eluviiside juurutamise poole vähendades elanike suhkrutarbimist. Lisaks oleks suhkrumaks lisavõimalus haigekassa rahastamiseks. Suhkrumaksu kehtestamine oleks eetiliselt üllas, ent laiemas plaanis liiga suur samm Eestile.
oleluse ja selle põhiväärtuste eest). Kuigi primitiivset olelusvõitlust peetakse kultuuristamata looduse evolutsiooniprotsessi nähtuste hulka, leiab tsiviilühiskonna keelekasutusest siiski ühisjooni olelusvõitlusega. Ehk on tegemist meie isekate geenidega, mis soovivad üle võtta avalikult võitluslik kultuurimudel, kus ühe edu tõlgendatakse teise ebaedu põhjusena ja et isiklikult läbi lüüa, tuleb edu kas töökalt tegutsedes või vihaga välja teenides. (Orav, Vainik 2005: 258-277) Kirjandus 1. Allik J., Rauk M. (2001) Emotsioonid. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. lk 188. 2. Orav H., Vainik E. (2005) Tee tööd ja näe vaeva,...aga ikka oled vihane. Keel ja kirjandus 4: 258-277 3. Vainik E. (2002) Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? Keel ja kirjandus 8: 539- 550 11
(vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste, Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia 1992 Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Elmar Muuk, Paul Alvre, Mati Hint, Toomas Help, Kristiina Ross, Martin Ehala Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin
· Noorte seas viha ja kinnisus ülekaalus · Vanade seas töökus ülekaalus · Praegused uuringud tüüpiliseima emotsiooni ja iseloomuomaduse seotust ei kinnita Kokkuvõte · Emotsioonisõnavara on emotsioonidega seotud sõnad ja väljendid · Emotsioonisõna on sõna, omasõna, nimisõna ja morfoloogiliselt keerukas · Eestlase põhiemotsioonid: viha, armastus, rõõm ja kurbus · Emotsioonisõnavara on uurinud nt E. Veski, J. Allik, L. Kästik ja E. Vainik · Individuaalne variatiivsus · Stabiilsus · Meenusid paariti: antonüümsed ja sünonüümsed paarid · Tüüpiliseim iseloomuomadus töökas, tüüpiliseim emotsioon viha · Töökas ja viha omavahel seotud?
(---) Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv oli 1890, seega ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga (---) Kirjandite analüüs põhjal võiks õpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljude maakondade tulemused olid nõrgad, mistõttu eesti keele taset tuleks seal tõsta (---) 5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/ (Vikerkaar 2014. 4.02.2016) `'Sõnumileht'' 11-2-1997 Cosmopolitan 6. Milline on teaduskeel? Mida tuleks teadustekstis vältida? Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja
raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18
struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud konkreetse suhtlussituatsiooniga, samas võib öelda, et need situatsioonid võivad muutuda metafooriks. · Literal-metaphorical eristuse ümbermõtestamine: ,,need mõisted, mida ei saa haarata mõistemetafoori (conceptual metaphor) tuleks kutsuda kirjalikuks".
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
