,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara kohta ning teine Ene Vainiku poolt läbiviidud emotsioonisõnavara kohta, mida on käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning
hinnatase ning muutuksid turu konkurentssuhted; hakatakse tarbima maksu alt välja jääjaid, importkaupa. Toiduliit toob välja, et Eestis on toiduained käibemaksustatud, mistõttu lisamaks suhkru maksustamise näol oleks asjatu ning läbimõtlematu hoop majandusele. (Reinik, 2016a) Suhkrumaksu kasutuselevõtu poolt on aga mitmed teadlased, arstid, poliitikud ning toiduettevõtjad, näiteks Jevgeni Ossinovski (ERR, 2016), Uku Vainik (Vainik, 2016) ja Rasmus Rask (Reinik, 2016b). Kahtlemata peab riik rakendama meetmeid rahva tervise parandamiseks ning maksude kehtestamine on üks lihtsamatest viisidest, kuidas elanikke mõjutada. Magusamaksu kasutuselevõtmine oleks kindel samm tervislikemate eluviiside juurutamise poole vähendades elanike suhkrutarbimist. Lisaks oleks suhkrumaks lisavõimalus haigekassa rahastamiseks. Suhkrumaksu kehtestamine oleks eetiliselt üllas, ent laiemas plaanis liiga suur samm Eestile.
psühholoogid põhiemotsioonideks peavad. Nimelt on põhiemotsioonid need, mille näoväljendusi kõikide rahvaste esindajad keelest olenemata ühtmoodi ära tunnevad, viha, hirm, kurbus, rõõm, üllatus ja vastikus. Sõnavara mitmekesisuses võib esile tuua tähendusrühmi, mis näitavad seda, millised aspektid inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt emotsioonidega seotuks pidasid. (Vainik 2002: 546) Esimese rühma moodustavad primaarsed emotsiooninimetused, mille ülesanne on eristada ja tähistada erinevaid emotsioone. Primaarsetes emotsiooninimetustes on eristatavad emotsioonide põhinimetused viha, armastus, rõõm ja kurbus ja mittepõhinimetused. Mittepõhinimetused on sõnad, mille esiletuleku sagedus ja keskmine positsioon jäid katsetes tagasihoidlikuks, kuid mille põhifunktsioon on osutada emotsioonile või tundele. Näiteks põhiemotsioonist rõõm
eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile
· Noorte seas viha ja kinnisus ülekaalus · Vanade seas töökus ülekaalus · Praegused uuringud tüüpiliseima emotsiooni ja iseloomuomaduse seotust ei kinnita Kokkuvõte · Emotsioonisõnavara on emotsioonidega seotud sõnad ja väljendid · Emotsioonisõna on sõna, omasõna, nimisõna ja morfoloogiliselt keerukas · Eestlase põhiemotsioonid: viha, armastus, rõõm ja kurbus · Emotsioonisõnavara on uurinud nt E. Veski, J. Allik, L. Kästik ja E. Vainik · Individuaalne variatiivsus · Stabiilsus · Meenusid paariti: antonüümsed ja sünonüümsed paarid · Tüüpiliseim iseloomuomadus töökas, tüüpiliseim emotsioon viha · Töökas ja viha omavahel seotud?
(---) Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv oli 1890, seega ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga (---) Kirjandite analüüs põhjal võiks õpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljude maakondade tulemused olid nõrgad, mistõttu eesti keele taset tuleks seal tõsta (---) 5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/ (Vikerkaar 2014. 4.02.2016) `'Sõnumileht'' 11-2-1997 Cosmopolitan 6. Milline on teaduskeel? Mida tuleks teadustekstis vältida? Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja
raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18
struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud konkreetse suhtlussituatsiooniga, samas võib öelda, et need situatsioonid võivad muutuda metafooriks. · Literal-metaphorical eristuse ümbermõtestamine: ,,need mõisted, mida ei saa haarata mõistemetafoori (conceptual metaphor) tuleks kutsuda kirjalikuks".
(Mahl) Sõrmede murdmine, hammaste keelega puudutamine, vuntside silumine. Mida kehast kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed. ALAN PEASE VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon. Eetika suhtlemisel. Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda: mitteverbaalsete sõnumite tajumist (emotsioonid, käitumine); verbaalsete sõnumite kuulamist (mõtted, emotsioonid); verbaalset ja mitteverbaalset vastamist mõlemat liiki sõnumitele. Sõnalised suhtlemisvahendid Viis üldist kõneregistrit (Hayes, 2000)
annaabi.ee 
