Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama
Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653. aastal. Loomingu kõrgperiood algas tema esimese komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse maski all jumalakartlike inimeste hirmu arvelt maiseid hüvesid ahnitseb
tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on
· "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis-
Nüüd kooliealisena on tal hinded head kogu aeg on olnud, kuid korrale ei kuuletu ta eriti. Teda nagu ei huvitakski see. Vahel, kui me õega vestleme, tuleb ta taganttoast välja ja möödaminnes ütleb lause sekka, ise teadmatta millest jutt käib... kuid lause on alati õige. Ka see on välistatud, et ta kuulab me juttu pealt. See on minu ja õe jaoks mõtlemapanev. Tema maailmavaade on ehmatavalt täiskasvanulik. Sellist puberteetliku vaimutsemist pole. Ta oskab panna maksma end täiskasvanute seas. Ning üks asi, mida ma olen sellel lapsel kogu aeg märganud ta ei kannata mitte mingisuguseid järjekordi. Kuna meil on õega kokku kolm last ja kui kommi jagamiseks läheb, siis peaks see tüdruk olema keskmine. Ta ennem loobub kommidest, kui seisab järjekorras. Ka poes ei kehti tema jaoks järjekorrad. Paralleelid siis polegi mõtet tõmmata neid, sest raamatu põhjal on ta täielik indigolaps, mis indigolaps. Kokkuvõtteks.
Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse.
Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus
Rändab 13 aastat, esitavad commedia dell’arte näidendeid. Kohandasid näidendeid vastavalt kohalikule publikule. Moliere tutvus kaasaegse Prantsusmaaga. Tõuseb trupis esinäitlejaks. Repertuaaripuudus – hakkab häda sunnil ise näidendeid kirjutama. Need saavutavad edu, kuulsust, Moliere pöördub 36-aastasena tagasi Pariisi. Pälvib kuninga poolehoiu ja soosingu. „Naeruväärsed eputised“ – komöödia. Pilkab liigset peenutsemist, vaimutsemist, aadlisalongidele omast silmakirjatsemist. Kaks aadlikku tahavad kahe daamiga tutvuda, aga naised keelduvad, kuna mehed polevat nende jaoks piisavalt peened. Mehed saadavad vembuks oma ülespakutult ehitud teenrid naiste juurde. Teenrid on uhkest riietusest hoolimata matslikud. „Tartuffe“ – probleeme tekitanud komöödia. Pilkab valevagadust ja –usklikkust. Vaimulik Tartuffe kehastab vaga inimest, kes tegelikult on omakasupüüdlik. Lööb lihtsameelselt
annaabi.ee 
