Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2
Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb?
Olulised on ajalooline ja sotsiaalne aspekt. Esitab oma õpetuse läbi eelkäijate kriitika; Scheiermacheri romantilise hermeneutika ja Dilthey ajaloolise ja psühholoogilise hermeneutika kriitika, lähtub Heideggerist. Arendab edasi tema ideid. Põhiteos koosneb kolmes osast: I "Tõe probleem seoses kunstitunnetusega"; II "Tõe küsimuse laiendamine mõistmisele vaimuteaduses"; III "Hermeneutika ontoloogiline pööre keelest lähtuvalt". Arutleb vaimuteaduste (Geistwissenschaft) mõiste üle. Paradoks: mõiste pärineb inglise traditsioonist, kõigepealt olidki vaimuteadustes esil need jooned, mida Dilthey omistas loodusteadustele ja üritas neid vältida. Gadameri sõnade järgi jäi ka Dilthey ise mõjustatuks empiirilisest loogikast, kuigi väljendas romantilist idealistlikku vaadet. D. püüdis luua vaimuteadust, võttes eeskujuks loodusteaduse meetodi. Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei
Kaks astet: 1)grammatilis-keeleline tõlgendus. Igas keeleaktis peegeldu kogu keelesüsteem. 2) psühholoogiline tõlgendus: autori mõtlemise mõistmine. Iga isiklik mõtlemine peegeldab suuremat kultuuri või ajastu mõttemaailma. Võõraste mõtete mõistmine on võimalik vaid konteksti tundmisel, teosesse sisse ja kaasa elamisel. W. Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadusesse 1833, Hermeneutika tekkimine 1900. Temale kuulub loodus- ja vaimuteaduste selge eristamine. Looduteaduste võidukäigu ajal astus Dilthey välja humanitaarteaduste kaitseks. Vaimuteadustel on eriline missioon tegeleda individuaalsete nähtuste ja tähendustega. Tõlgendamise protsess on võõra kogemuse läbielamise viis oma elukogemuse kaudu, selle projitseerimine võõrasse elukogemusse. Hermeneutiline ring pole kunagi suletud, iga mõistmisakt viib uuele tasandile. Teksti mõistmine süveneb ja just sellepärast on igasugune tõlgendamine loominguline tegevus
Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi kunstnikuprogramm oma taotlused, soovid, kunasti loomise põhialused sõnastatud). Kunstnikuesteetika on üldfilosoofilistest harudest eemaldunud. Võib olla kirja pandud ka retsensioonina. Kunstnikuesteetikaid on väga palju · Esteetika kui filosoofia · Alates 20. sajand on esteetika ka kui loodusteadus ehk ei ole enam vaimuteaduste sfääri ainult kuuluv. Fehner aotas kaheks: madal esteetika ja ilu esteetika. Madala esteetika uurijad tegelevad katsete ja eksperimentidega. Uuritakse, mis toimub inimese ajus, kui ta näeb ilusaid asju. Ilu keskust iseenesest ei ole olemas. Aju keskus, mis aktiveerub on seotud hindamis,-otsustus,-tunnustusprotsessidega. Ilusaks peame asju, mis ei ole väga kompleksed. Esteetika ajalugu I Esiaeg
tähendust. Kust tähendus pärineb? Pärineb objektiivsest vaimust. 4. peatükk. Skeem lk 82, lehel. Lk 84 – elu objektivatsioon. Psüühiline, elamus kitsamas tähenduses. Väljendus on elu objektivatsioon. Objektivatsioon on – väliseks tegemine (teostame selle objektis; nt luuletaja paneb luuletuse kirja), väljub privaatsfäärist ja saab väliseks objektiks); saab intersubjektiivselt ligipääsetavaks (interpreteeritud objektiivne vaim (vaimuteaduste objektiks)). Objektiivse vaimu käsitlemine elu objektivatsiooni kaudu – tähenduste kogum, mida iseloomustab see, et kõik on väliselt tähistatud, intersubjektiivselt ligipääsetav. „iga üksik eluväljendus esindab ühist selles objektiivse vaimu vallas“. Elu objektivatsioon on üldine. Objektiivne tähenduste kogum on jagatud ehk ühine. Üldine tuleneb keele kaudu – luuletuse ja luuletaja puhul; luuletaja ei loo keelt, vaid loob luuletuse. Lk 85
Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30
geometricus). Usaldada sai ainult oma mõistust. Kõik eelarvamused tuli kõrvale heita. Seega Descartes ja tema teadusteooria loobusid seniste autoriteetide, valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnustamisest. Kõiges seniöeldus tuli kahelda. Õigusteadust silmas pidades on oluline, et järelikult tuli kahelda nii skolastika kui humanismi poolt eeskujuks seatud antiigis ja tema õiguses. SEKULARISEERIMINE Mõtlemisviisi muutus, loodus- ja vaimuteaduste edusammud toovad kaasa selle, et 17. sajandil nihkub maailma keskpunkt jälle maailmasse endasse. Keskajal asus see keskus väljaspool maailma reeglid, kord, plaanid olid ju väljaspoolt ette antud. Need normid ja sätted pärinesid jumalalt, kes ei asunud meie maailmas. Tänu muutustele oli maailm muutunud jumalast autonoomseks ja tema põhjus, tema keskus asus temas endas ning seda keset ja alust võisid inimesed ka tunnetada ja tundma õppida.
annaabi.ee 
