erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus
vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes ka nende loomingusse lõpuks maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest tollastest vabadusvõitlustest ei tulnud kergendust rahvahulkadele, pigem lõikas revolutsioonidestki kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. Romantikute pessimism, isegi n-ö tegelikkusest põgenemine (muinasaega, loodusesse) oli samas protesti väljendus
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma
Noorte kunstnike jaoks oli Itaalia jätkuvalt provitslik ja aeglaselt arenev ning seega sooviti leida midagi täiesti uut. Uudsus saigi peamiseks eesmärgiks ning see pidi katkestama suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks
Rokokoostiil esines peale Prantsusmaa veel Venemaal, Sakasamaal ja mujal. Pargikujunduses tekkis uus suund, kus oli palju käänulisi teid, juhuslikult paiknevaid puid ja tiike, mille tulemusel tekkis loodust imiteeriv, nn. inglise park. Klassitsism. Ampiirstiil (Prantsusmaal Napoleoni ajal) Tekkis 18. sajandi II poolel Prantsusmaal inimeste eetika kujunedes. Väljakaevamised Pompejis ja Herculaeneumis andsid uusi teadmisi antiikkultuurist. Vaimustuti jällegi antiigi korrapärast ja süsteemsusest. Arhitektuuris arvestati antiigi harmooniat, reegleid ja Palladio laadi ehitistel, mida iseloomustasid üle kahe korruse ulatuvad sambad. Iseloomulikud on veel kuppel, kolmnurkne viil, korintose stiilis sambad, ümarkaar ja lihtsus kõiges. Sisearhitektuuris kujundati võimalikult sümmeetriliselt, kasutati vaniku motiivi, antiikset ornamentikat ja trofeekimbu reljeefi.
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni
ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja
Sarmantne- 70a pärast ???............- 100a pärast Ilus- 150 a pärast Naise ideaal 50ndatel: New look tuli moodi- sipelga piht- laiad puusad- koduperenaine (tegemist naisega, kel pold koduasjadega üldse mingit pistmist). Marilin Monroe kehastas seda ideaali. 1959a- barbie ideaal ja nägus naabriplika (süütu, lõbus, teismeline, hobusesaba, tennisekingad jne). 60ndad- naise iluideaali vormisid noored (20ndates). Seda, mis puudutas seksuaalset rolli- tuli unisex riietus. Vaimustuti parukatest, juuksevrävidest jne. Siis jälle miniseelikud jne. 70ndad- teist korda juba platvormid (esimest korda olid millalgi keskajal). Siis mõjutasid moodi subkultuurid- hipiliikumised jne. Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid. 80ndad- tuli moepilti nooruslikkus/noorte mood, firmamärgi teadlikkus; kõik mis puudutas keha, sai kultuseks. Retussid (olid varem vaid spordivahendiks).
Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust võõrastati Euroopas kaua, kuid tema erakordsest metafoorikunstist vaimustuti. Gongorismile lähedased nähtused olid manerism ja marinism nende ühistunnus oli peen ja valitud kujundlikkus ja pretsioosne kirjandus ehk aristokraatlik salongikirjandus 17.saj algul Prantsusmaal. F. Quevedo sai tuntuks satiirikuna. Quevedo kritiseeris Gongorat tema ähmase luule tõttu. Quevedo oli kõrget päritolu hispaanlane, töötas mõnda aega ministrina ja asekuninga juures. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Tema
annaabi.ee 
