Mina e. vaim e. mõtlev asi mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana, ei saa ennast jaotada millekski muuks. Jaotatavuse argument (mõttemudel) Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik. Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument:
Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et
jaotada, ja just seepärast mõistan seda jaotatavana: sellest ühestki piisab mulle tõestuseks, et keha on vaimust täiesti erinev…” (Descartes 1996: 1661-1662) Jaotatavuse argument Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Kujuteldavus: Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on
ja sisemine. *Dispositsioon - Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-ima teatud sobivatel tingimustel. Biheiviorismi kriitika: Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarju kui tal on soov jääda kuivaks.) Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta
erinev..."(Descartes 1996: 1661-1662) 108. Jaotatavuse argument Konstrueerime selle argumendi ilma "mõeldavuse" aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. 109. Kujuteldavus Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui
AR Ei ole õige maailmas on nii kurjuse kui ka headuse alge. AS Õige! (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim ? inimese hinges on nii madalam kui ka kõrgem alge. 9. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? AT ? Vaimuseisundeid polegi olemas. Näiteks ei ole olemas rõõmsaid inimesi - on vaid teatud viisil käituvad inimesed. AU ? Kui selline võimalus on olemas, osutub ekslikuks analüütilise biheiviorismi seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad väiteid keha (teatud toimimisviisi) kohta. Õige! Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal
Teadvust aga kui vaimuseisundite taju – sisemine seisund, mis võimaldab meil oma vaimuseisundite suhtes valikuliselt käituda. 2. Putnami tekstis on esitatud kaalutlus, mis on saanud tuntuks kui mitmeti realiseeritavuse argument. Leidke vastav tekstilõik ning tsiteerige seda vastuses. Lisaks formuleerige see argument oma sõnadega. Samastusteooria samastub vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neutraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid
käivitavaks jõuks, mille olemasolust inimene ise teadlik pole. · Teadvus siia kuulub eneseteadvus. See on valdkond, kus me teadlikud olles teeme valikuid ja toimetame. 1. Suudame kehtestada reegleid, neid järgida. Erinevalt teadvustamatust on siin kõik liigendatud ja korrapärane. 2. Descartest alates on just eneseteadvust peetud tõsikindluse allikaks st me võime eksida meeltemuljetes, kuid võime kaudu teadvustada ennast ja oma vaimuseisundeid, jõuame TÕE jälile. 3. Kuid Freudi järgi on see tõsikindel usaldusväärsus suurimaid enesepettusi. Inimese teadvus arvab et ta on kese, kuid tegelikult on ta üksnes teadvustamatu mängukann. · Eelteadvus teadvustamatu ja teadvuse kokkupuute piiril tekib midagi, mis kuulub üheaegselt mõlemale vaimsele territooriumile. Freud pidi selle sissetooma, muidui ei oleks võimalik midagi teadvustamatu kohta öelda. 1. Eelteadvus on oma loomult teadvustamatu, kuid teatud pingutuse
annaabi.ee 
