Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu autor on sündinud 18. jaanuaril aastal 1969 Tallinnas. Ta on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik
sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö kuklakratsimine, hiljem tuleb realism ja rahvakomöödia. August Aleksander Antson ''Sophia Vardi'' impressionistliku kallakuga teater. Sümbolistlikus tähendab seda, et omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub Piibli ainesega. Karl Rumor ''Valge naine'' 1928 Mait Metsanurk ''Kindrali poeg'' 1925 August Mälk ''Vaese mehe ututall'' 1932 Enn Vaigur ''Kraavihallid'' 1934 suurema kunstilise tähenduse sai siis, kui Vanemuises 1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul Hendrik Adamson ,''Mulgimaa'' 1919 Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks algupäraseima süzeega näidend, ei ole tüüpiline eesti komöödia sisu. Eristub Raudsepa
1971 "Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule) "Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal) 1972 "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule) "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere) 1973 "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv) 13 1974
1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud.
· Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises
See ei tähenda, et ta andekus oleks kuhugi kadunud. Andekus hakkab aga sattuma loomingu viimases järgus ajakeeristesse. Saksa okupatsiooni ajal on ilmne Raudsepa nõukogude vastastus. Sellest hoolimata püüab Nõukogude võimu saabudes oludega kohaneda. Ta satub 50ndadel aastatel repressioonilainesse ta pannakse vangi ja sureb vangilaagris. Külakomöödias oli ta 30ndatel aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk · 1932 Vaese mehe ututall (töölisteatris tuli ta 32. aastal välja. ) Kõige arvastatavam paralleel Raudsepale. Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval
Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja
Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse äravõtmist, lisandub talle veel vangiminek ja repressioonilaagris ta surebki. Raudsepp oli külakomöödia žanris top1 autor, aga kui nähakse, et selle žanriga läheb hästi, tuleb autoreid juurde. Visnapuu püüdis kirjutada rahvalikke komöödiaid. Vaigur kirjutas näidendi „Kraavihallid“ (1935), August Mälk aga „Vaese mehe ututalle“ (1932). Vaiguri tähtsus saab uue valguse alles 1970ndatel, kui Vanemuise juht leiab näidendi taas ja töötleb ümber, toob lavale ja sellest saab tähelepanuväärne tükk. Mälk oli Raudseppa vääriline järeltulija. Kirjutab ka rannateemal. Sõja ajal kirjutab poliitilise sihiasetusega: „Lõunatuul“ ja „Ellen Paas“. Mälk lahkub Eestist ja jätkab
Tegemist on poliitilise allegooriaga. Pärast nõuk võimu tagasitulekut püüab R kohaneda sots realismi kaanonitega "Rotid", läbikukkumine. Ei ole aeg, mis soosib komöödiaid. Kõik see kohanemiskatsete väike rida ja lõppkokkuvõttes kohanematus. Ta arreteeritakse ja ta sureb 1952. aastal vangilaagris. August Mälk 1932 "Vaese mehe ututall" Raudsepa näidendite kõrval üks sagedamini esitatud näidendeid. 1930ndate keskel võitlesid ka Mälgu dramatiseeringud. Enn Vaigur 1935 "Kraavihallid" suurema kunstilise tähenduse sai alles pärast seda, kui Ird 1970ndatel uuesti vanemuises lavale toob ja siis juba tugevalt ümbertöötatud kujul. Henrik Visnapuu "Meie küla poisid" jt 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka hiljem 3
annaabi.ee 
