ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks
joovad alkoholi. Ja selle pärast nendel on probleemid tervisega. Paljud lapsed jooksevad kodust ära ja elavad õues. Varastavad, riisuvad rahvast. Nad saavad tõeliseks kurjategijateks, ja sellist lapsi maailmas on 100 mi;joint. Inimesed unustasid, kuidas suhtlema reaalses elus, mitte internetis. Praegu interneti kaudu inimesed teenivad raha, suhtlevad teine teisega, leiavad sõpru, vaatavad filme jne. Proovige välja lülitama oma telefoni ja arvuti üheks nädalaks. Vaidleme, et juba teasel päeval sa lülitad seda sisse. Raha-minu jaoks see on kõige hullem sõna maailmas. Inimesed arvavad, et võib osta absoluutselt kõike.Aga mõelge, kuidas te saate ostma armastust, õnne, tarkust, ELUT? Raha pärast inime sõdivad ja tapavad süütu inimesi. Kuidas v]ib niimoodi elada? Iga päev on hirm, et sind tappakse t'naval, et kui sa l'hed kooli ja tuled tagasi koju sa rohkem ei saa kallistama oma ema. Kas meil on hea elu?
Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle. Me mõtlemegi ja arutame või noh vaidleme järelikult sunnib see meid tagant. Aga selline on meie Eesti käekäik olnud ja huvitub siiamaani meid.. Ja ma ütlekski niimoodi et autor püüdis eestlasi ja nende ajalugu maha teha (naeruvääristada).Sest ta mängis eestlaste ajalootunnetusega. Kui ta oleks näiteks kirjutanud selle raamatu vene keeles, siis ta ei teeks kellelegi liiga sest Venelaste tegud Eesti Liivi või Põhjasõja ajal vene hinge eriti ei puuduta, nad tunnevad nende sõdade üle hoopis uhkust.
Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4
maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemaks, kui puutun kokku inimestega, kes üldse mitte kunagi oma suud kinni ei pane
on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) Rollide kujunemine (Mead): game (lapsepõlves õpime rolle ära tundma, kujutame ette neid rolle, nt politseinik), play (mängud muutuvad keerulisemaks lisaks rollile, mis mul on, pean olema kindel, et samal ajal mängivad seda mängu ka teised inimesed, kellel on oma roll rollid on oma vahel seotud). Me tajume rolle kui objektiivselt olemasolevat, piiratud võimalused rolle muuta vaidleme rollide üle. Generalized others üldistatud teised (kujutab ette, et teised on seal - ,,kuidas teised mind näevad?") Roll on sotsiaalselt defineeritud omaduste ja ootuste kimp, mis on seotud ühiskondlike positsioonidega ja on sõltumatu meie isiksusest. Kuhn arendab edasi mina (,,I") ja mind (,,me)" hääbub ühiskonna surve all, ,,me" võtab üle freudistlik joon. Teine suund Blumer (Mead'i õpilane) meil on loovust vabaduse ruumis rohkem - ,,I" on
võib olla tema puhul nii pluss kui ka miinus vahel on ta liiga usin ning ajab vahel vihale, et ta nii palju tööd teeb. '' Kaspar: ''Kas teie läbisaamine on olnud positiivne?'' Marko: ''Absoluutselt. Ei ole temaga vist tülis ka kunagi olnud, võibolla arusaamatuste ja vaidluste tekkimisel oleme me läbiaegade ühte taktikat ajanud, et me ei lähe koju tülis, vaid lahendame ära. Ma ei mäleta, et meil oleks olnud mingi tüli, aga eks me ikka vaidleme töö käigus.'' Kaspar: ''Nii et te näete end temaga töötamas veel pikka aega?'' Marko: ''Ma ei näe selles mingit probleemi.'' Kaspar: '' Teid valitud korduvalt eri küsitlustel parimate saatejuhtide hulka, s.h. parim meessaatejuht teles. Mis teie arvate, kas te olete Eesti rahvale jätnud piisavalt positiivse mulje endast?'' Marko: ''Eks seda on minul raske hinnata, aga kui mind on valitud nii, siis eks ta ole
· Tegevuskava elluviimist ei jälgita. Inimeste suur hõivatus võib takistada nende pingutusi ühise plaani nimel. Otstarbekas on sisse seada ja jälgida kontrollpunkte, et hinnata ühise probleemi lahendamisel tehtavaid edusamme. 1.3 Läbirääkimisoskused Konflikti on võimalik juhtida läbirääkimiste teel. Läbirääkimisi peavad kõik, mitte ainult ametiühingud, diplomaadid ja terroristid. Kui me kandideerime mõnele ametikohale, palume palgatõusu või vaidleme õpetajaga hinde üle, siis me peamegi läbirääkimisi. Läbirääkimisoskused aitavad meil teistelt saada, mida vajame ilma vaenlasi soetamata. Läbirääkimised on protsess, milles erinevate või isegi vastandlike vajadustega inimesed võivad jõuda kokkuleppele (McKay jt 1999:151). 1.3.1 Läbirääkimiste tunnused Läbirääkimisi ja kauplemist võib pidada sünonüümiks. Kuidas ära tunda kauplemissituatsiooni e läbirääkimissituatsiooni
II OSA PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED · Aluspõhimõte aluseks olev põhiline mõte. · Põhimõte tuleneb vaheteost, on olemas normid. Peame eristama normi ja normilauset. Normi pole keegi näinud. Normilause on abstraktsioon, juriidilises maailmas on isikud kui abstraktsioonid. Tekst ütleb midagi. Sellest tekib tähendus see tähendus ongi see norm. Norm on normilause tähendus, see on abstraktne, me tõlgendame seda, vaidleme selle üle. Niimoodi see õigusmaailm tekib ja avaneb meie ees. Me loome selle ise ja kujundame oma mängumaailma. Abstraktsed normid jagunevad kaheks: a.i..a.i.1.Reeglid norm, mis saab olla täidetud või mittetäidetud. Põhiseaduses on väga raske tuvastada reegel. (§21 lg2) Alati peame arvestama, et põhiseadus on elastne, see eeldab põhiseaduse tõlgendajat vastutustunnet.
aastate nn vaikiv ajastu, mil ajakirjandus oli alguses lühikest aega eeltsensuuri all, seejärel aga tasalülitatud st ajakirjandust jälgis Propaganda Talituse valvas pilk (järeltsensuur). 1940. aastatel algas uus tsensuuriajastu (nii eel- kui järeltsensuur), seoses nõukogude ja vahepealse saksa ajaga (mõlemad totalitaarsed süsteemid mõjutasid ajakirjandust ligilähedaselt samade hoobadega), ja taasiseseisvunud Eestis kestab praegu uus vaba ajakirjanduse ajastu, kus me jälle vaidleme, kas ajakirjandus ikka on päris vaba või laulab omanike laulu. Turuühiskonna seadustest lähtudes saame ajakirjandust vaadelda selles mõttes, kuidas teda trükiti ja levitati, millised etapid läbis ajakirjandus tööstuseks kujunedes jms. Varakapitalistlikul ajastul, peamiselt 19. sajandil, levis ajaleht või ajakiri peamiselt tellijaile, hiljem sai väljaannete aastakäike osta raamatupoodidest. Tasapisi kujunes ajakirjandusele linnade kasvades ka ostjaskond, 20
organisatsiooni klassi-iseloomu eest kuid mitte võõra, vaid oma eest. Kes soovib eitada seda fakti, see pole mitte ainult jultunud, vaid ka rumal valetaja. Püüdke üldse mitte lugeda laia massi rumalamaks, kui ta tegelikult on. Poliitilistes küsimustes tähendab õige instinkt sageli rohkem, kui mõistlikkus. Meile vaieldakse vastu, võibolla, et masside internatsionaalsed meeleolud tõestavad ju otse vastupidist ja kummutavad meie arvamuse rahva ustavuse instinktidest. Sellele vaidleme me vastu, sest pole ju demokraatlik patsifism mitte piisavõrdki vähem totter, ent seejuures on selle "õpetuse" kandjaiks tavaliselt jõukate klasside esindajad. Seni, kuni miljonid kodanlased jätkavad igal hommikul demokraatlike ajalehtede lugemist ja palvetamist nende poole, pole meie jõukate klasside esindajail sobiv naerda "seltsimeeste" rumaluse üle. Lõppude lõpuks on nii töölistel kui ka neil kodanlastel ideeline "toit"
kus ma praegu elan. Ütle nüüd isegi, kuis peaks ma sinuga saksa keelt rääkima, kui sa seda keelt ei mõista ja kui ma söön ainult sealiha ja hapu kapsaid? Sellepärast ütlen ma onule: ,,Anna raha või ma räägin eesti keelt edasi, olen sunnitud rääkima." Aga tema: ,,Hakka enne tudengiks, siis annan. Pane Farbendeckel pähe, siis annan, sest siis usun, et armastad oma eesti isamaad, et oled isamaapoeg." Nõnda vaidleme alati, kui kokku saame. Nutikas pea, aga kole kitsi, raha ei anna... Näe, siin on Rüütli teine ots, siin pööravad tudengid õllekorvidega ümber. Nüüd lähme üle puusilla, siis näed ka seda..." ,,Seda olen juba näind!" vastas Indrek, kelle pea juba otsas huugas. ,,Ei tee viga," vastas Tigapuu. ,,Vaata veel kord, sest nagu roomlased ütlesid: repetitio mater studiorum est. Aga ladina keelt sa veel ei mõista, pärast saad teada, mis see on. Pea need
annaabi.ee 
