Ka mujal hoones on väärtuslikke interjöörielemente nagu uksed, aknaluugid, ahjud, stukk-kaunistused. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa saal aastal 2008 Mõisa peahoone ees on olnud barokne aed, mis kujundati 19. sajandil vabakujuliseks. Nõukogude aastate algul rajati eesväljaku keskele betoonist bassein istumiskohaga, mida tänapäeval enam pole, ebakorrapäraste teede ja lillede ning õitsvate põõsastega. Edelakülge on istutatud kaskede rida, mujale muruväljaku servadesse vahtraid ja kaski. Mõisa juurde kuulub ka park, mis rajati 18. sajandi lõpul ning on keskmise suurusega regulaarpark. Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab puuderivi. Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate
üleüldiselt loodusesse olen oma koolivaliku tõttu viimase aasta jooksul päris palju sattunud. Mu tuba pole kunagi varem kevadiselt värskelt niidetud muru ja õitsvate lillede lõhna täis olnud. Eesti loodus on imeline - meil on neli aastaaega, tänu millele saame kõik loodusimed peale ohtliku vulkaanipurske ära vaadata. Kevadel saab nautida esimesi soojendavaid päikesekiiri oma põskedel. Suvel võib porilombis tantsides sooja vihma nautida. Sügisel saab imetleda värvilisi vahtraid ja talvel on võimalik sõpradega lumehanges hullata ning pärast vanaema juures sooja teetassiga kamina ette kerra tõmmata. Vana-Kreeka luuletaja Hesiodos on lausunud: “Maa on kõigi ema.” Leian, et iga lapse kohus on oma emakest loodust vähemalt tundma õppida. Seda saab teha, kui minna nelja seina vahelt välja ja üritada ümbritsevat tunnetada kõigi oma viie meelega. Nii võib õppida ka ema armastama.
Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee. Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja kuusemets, jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets. Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200- aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri. Madalad pole ka
Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3
Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud on kerge tunda tema omapärase lehe tõttu, millel on viis hõlma nagu inimese käel sõrmi. Vaher on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Vaher kasvab metsas tavaliselt üksiku madala puuna (kõrgus kuni 30 m). Puud kasvavad kuni 200 aastasteks ning jämedaim vaher Eestis, kasvab Tartu botaanikaaias (Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm). Maailmas on 111 liiki vahtraid. Euroopas kasvab neist 14, Eestis on ainult üks looduslik vaher. Vahtra õied meenutavad kahvaturohelisi tähti. Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Putuktolmleja. Õied paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk, valminult roheline või punakas, valmib septembris. Kannab vilja peaaegu igal aastal
põlispuud. Kukruse mõisa park on käesoleval ajal suhteliselt liigivaene (5 liiki okaspuid, 21 liiki lehtpuid). Domineerivad puuliigid on harilik vaher (22,9%), harilik tamm (22,4) ning lehis (21,9%). Kukruse mõisa park on Eestis üks omapärasemaid pargis asuva väärtusliku neljarealise lehise-tamme allee tõttu. Pargi kõrgajal oli Kukruse mõisa park üks liigirikkamaid. Pargis leidub mitmeid ilusaid puudegruppe moodustavaid suurte mõõtmetega vahtraid ja pärnasid. Puistu tervislik seisukord pargis on rahuldav. Seda kirjeldab kokkuvõtlikult. Üldiselt on pargiala regulaarselt hooldatud, halvem on seisukord mõisa peahoonetagustes puudegruppides, mida mitmeid aastaid pole võsast puhastatud. Võra ja/või tüve hooldust vajab suuremal või vähemal määral 70,4% takseeritud üksikpuudest pargis. 37,3% puudest on väga halvas, halvas või rahuldavas seisundis. Teeäärsetel puudel esineb küllalt sagedasti koore
lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad. 8. Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud. 9. Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil. 7. Metsa kõrvalsaaduste varumine 7.1. Seened ja seenekasvatus Seente bioloogiline varu Eestis on 36 500 tonni aastas. Eestis kasvab 373 liiki söögiseeni, värskelt söödavaid liike on 309, kupatatult söödavaid (mõjuvad mõnele inimesele mürgiselt) 12 liiki. Söögiseeni
liiklusraamistikust eemale. Hoone oli püstitatud klassikalises stiilipuhtuses, kusjuures esileulatuva keskosa ees ülemisel korral, otse peasissekäigu kohal moodustus väike rõdu, mis toetus kahele sambale. Kahel pool portaali, trepi külgedel, seisid kõrgetele postidele asetatud laternad, mõjudes koos väljakuist piiratud ettesõiduteega imposantselt. Maja taga asus nägus aed, kus kasvas põliseid tammi, kõrgeid vahtraid, kaharaid kastaneid, lõhnavaid kaski ja kuuski."21 2020 Hallik, M., (2003) Korporatsioon Rotalia 90: juubelialbum, Tartu; Eesti Ekspressi Kirjastus 2121 Piirimäe, H., (2012) Vivat Academia, Tartu, Tallinna Raamatutrükikoda Joonis 0. Joonis 0. Kokkuvõte Arhitektuuri kui kunstiliigi areng ja kasvamine pole kindlasti peatunud. Isegi nüüdisarhitektuur võtab vanemast arhitektuurist elemente. Nii kaua, kui elavad inimesed on elus ka arhitektuur.
· S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev) · Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e · Aher:ahtra:ahtrat: ahtrasse: ahtrate: ahtraid: ahtratesse e ahtraisse · Vaher: vahrta: vahtrat: vahtrasse: vahtrate: vahtraid: vahtratesse e vahtraisse · Mannen e mander: mandri: mandrit: mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse · Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse Alltüüp RAUDNE: · Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse · ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant
..50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra
annaabi.ee 
