Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti kahjulikku mõju kaubandusele, investeeringutele ja majanduskasvule, aitas selle loomisele kahtlemata kaasa liikmesriikide uus ühine seisukoht, et majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine. Euroopa Rahasüsteemis oli vahetuskurssi
1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust. 4. Pikaajaline intressimäär ei tohi pikka aega olla üle 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui kolmel kõige väiksema inflatsioonitasemega riigil. Vahetuskursid 18
2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne) - ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine - tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär) - otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata - rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine - rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele
liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine. 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi arendamisel ja kasutamisel. Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. 25. Euroraha teke Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikide vahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile. 26
Seega kuuluvad Euroopa Keskpankade Süsteemi ka nende ELi liikmesriikide keskpangad, kes ei ole eristaatuse (Taani, Ühendkuningriik) tõttu veel eurot kasutusele võtnud. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi (TARGET2) arendamisel ja kasutamisel. Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. Euroopa Keskpankade Süsteemi sisemist koostoimimist korraldab EKP üldnõukogu. Keskpangad teevad koostööd laias laastus kahel tasandil: 1. Euroopa Liidu tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja kõikide Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskpangad ning mida nimetatakse Euroopa keskpankade süsteemiks (EKPS); 2. euroala tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank
mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Eesti rahapoliitika perspektiivid Referendum 14.09.2003. JAH Euroopa Liiduga ühinemisele. Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) Positiivne mõju eesti majandusarengule tingimused püsivaks majanduskasvuks ja hinnastabiilsuseks. Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi: 1. 27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid. 2. Ühinemine euroalaga, rahaliidu täieõigusliku liikme staatus EURO 30 Eestis inflatsioonitempo ja riigieelarve tasakaal kontrolli all. Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides
korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt. Keskpankade funktsioonid 1) Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine: a) vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne), b) ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine, c) tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat, d) otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata, e) rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine, f) rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. 2) Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine:
sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970. aastatel ületas töötute arv EÜ riikides esmakordselt pärast II maailmasõda 10 protsendi piiri, tööpuuduse vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega.
ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970. aastatel ületas töötute arv EÜ riikides esmakordselt pärast II maailmasõda 10 protsendi piiri, tööpuuduse vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega.
ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970. aastatel ületas töötute arv EÜ riikides esmakordselt pärast II maailmasõda 10 protsendi piiri, tööpuuduse vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega.
annaabi.ee 
