Õige/vale 12. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet… a. mis ekspordib või impordib paljudesse välisriikidesse b. mis tegutseb peale koduturu veel vähemalt ühes välisriigis c. mis on teinud otseinvesteeringu mõnda välisriiki d. mille tegevus on täielikult üle viidud mõnda välisriiki 13. Eesti ettevõtete peamisteks ekspordiartikliteks: a. masinad ja seadmed b. riided ja jalatsid c. pool- ja vahetooted d. puit ja puidutooted e. põllumajandustooted ja toiduained f. keemiatooted 14. Rahvusvahelistumise peamiste takistusena tuuakse välja (vybrat neskolko): a. looduslikke ja keskkonnaalaseid piiranguid я сомневаюсь что это правильный ответ b. sotsiaal-kultuurilisi piiranguid c. poliitilisi ja saedusandlikke piiranguid d. majanduslikke piiranguid 15. Rahvusvahelise ettevõtte tunnusteks on (vybrat neskolko): a. välisinvesteeringud
.....................................................................12 4.3Lesotho rahvusvaheline kaubandus.............................................................13 Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega, mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel, mis tähendab, et pooleldi valmis ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor................................................................................................ 13 Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega. Ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism. (Ainsaar jt, 2013 lk 110).........14
3 Valitsuse ostud ja 3.Valitsuse teenuste kasutamised jah a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid b. Investeeringud jah haiglad, koolid, 4. Väliskaubandussaldo jah B. Valitsuse maksed ei sotsiaal- ja tervisekindlustus, töötute abirahad C Eraettevõtluse vahetooted C. ei rauamaak rauamaak, nisu nisu, D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod E. Mittekaubalised tegevused ei 1. Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng 2
Autod, lennukid, arvutid, tööstusseadmed, jne. Ostja poolt juhitud tooteahelad Kaubamärgi (brändi) omanikud ja suured müüjad kontrollivad ahelat Detsentraliseeritud võrgustik Palju allhankelepinguid Allhankijad teevad toote lõpuni valmis Tööjõumahukad tööstused. / Ei nõua teadmisi, madalapalgaline tööjõud Riided, jalanõud, mänguasjad, tarbeelektroonika Toormaterjal või komponendid vahetooted Lõpptooted (kapitalitooted) 40.Suhted tooteahelates. Turgudel põhinevad ahelad (Market based chains) lihtsad tooted, kergesti kodifitseeritav, madal komplekssus, lihtne leida potentsiaalseid pakkujaid Modulaarsed ahelad (Modular chains) tehnilised standardid Partnerlussuhetel põhinevad tooteahelad (Relational chains) ,,Vangistatud" tooteahel (Captive chains) suurtest ostjafirmadest sõltuv ja kontrollitav ahel
VÕTMEASPEKTID TOIDUAINETE TOOTMISE PROTSESSIDES, MIS NÕUAVAD KONTROLLI, ON: 1. Ostetud tooraine ja selle kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 2. Tootmisprotsesside dokumenteerimine ja registreerimine; 3. Mõõteriistade kalibreerimine ja õige kasutamine koos vastava dokumentatsiooni- ja märkmetega; 4. Uurimis- ja analüüsimeetodite dokumenteerimine ja saadud tulemuste registreerimine ja töötlus; 5. Protsessisiseste- ja lõpptoodete kaitse, s.t. nii vahetooted kui ka valmistooted peavad vastama teatud kvaliteeditasemele. Seepärast tuleb dokumenteerida ja kinnitada normid ja standardid nii vahetoodete kui ka lõpptoodete käitlemiseks, pakkimiseks, ladustamiseks, säilitamiseks jne. • Tootekaitse seisukohalt on alati paremad automatiseeritud, kinnised, pideva tegevusega tootmisliinid. Sellisel juhul on toote saastumisoht ümbritsevast keskkonnast minimaalne. OLULINE ON TAGADA, ET: 1
toimuma pidevalt, et selgusele jõuda ühiskonna arengus. RKP definitsioonile tuleb lisada ka mõned ...............; kõigepealt sõnal lõpp- tarbimine on suur tähtsus. Kui RKP arvutamisel on võetud nii tooraine kui lõpp-produkt, siis oleks tegemist kahekordse arvestamisega. Selle vältimiseks kasutatakse lisandunud väärtuse meetodit. Lisandunud väärtuse meetod seisneb selles, et iga toodanguetapi poolt antud panus summeeritakse. Tuleb arvestada, et osa produkte on nn vahetooted. Vahetoode ongi ette nähtud kasutamiseks mõne teise hüvise valmistamisel. Lõpp-toode on see, mida kasutab lõpp-tarbija. RKP mõõdab ainult seaduslikke tehinguid (neid, mida turul tehakse); ebaseaduslikud tehingud jäävad kõrvale. RKP ignoreerib ka kodumajapidamisi, kuna seal ei teostata seaduslikke makseid. RKP-d saab välja arvutada vaid teatud ajaperioodiks. RKP näitaja on maj.näitaja mitte heaolumõõt. Heaolu oleneb maj.näitajate kõrval ka
nende kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud. Näiteks kui mingis riigis tarbijad kulutavad kogu oma raha saiade ostmiseks ja ostavad 10 saia ning kui saia hind on 5 krooni, siis selle riigi SKP saab leida tarbijate kulutuste kokkuliitmisel (5x10=50). Kuidas siiski lahendatakse eespool käsitletud topeltarvestamise probleem? Joonisel 1 näidatud kaupade voogu ei satu vahetooted, vaid üksnes lõpptooted. Vahetooted ringlevad firmade vahel. Seega topeltarvestamise vältimiseks tuleb SKP-sse arvestada ainult need kaubad ja teenused, mis liiguvad tootjatelt tarbijatele. 3 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Tarbimiskulutused Hüvised
Määra igale hoiuruumile säilitamistingimuste vahemik ja toidud/tootegrupid, mida nimetatud hoiuruumis säilitatakse. Nt tabeli kujul: Nr Vahemik Toidud/tootegrupid 1 +2°C -+6°C Eritemperatuuri vajav tooraine – kala, liha, lihatooted, või, piim ja piimatooted 2 -18°C Sügavkülmutatud tooraine – pakendatud kala, köögiviljad 3 +2°C -+6°C Vahetooted – tükeldatud puu- ja juurviljad, salatid … ….. ….. Määra vastutajad, kes kontrollivad külmikutes/hoiuruumides temperatuuri Määra nendeks tegevusteks sagedused ja meetodid – nt kaks korda päevas termomeetritega. Selgita temperatuuri kontrollivale töötajale, mida, kui tihti ja kuidas ta peab kontrollima ning mil viisil tulemusi registreerima. Näide registreerimiselehest:
Selleks kanna vastavate hoiuruumide/külmikute numbrid koopiale ruumideplaanist (vt ptk 1.2) ning numbrid kleebi ka hoiuruumidele/külmikutele. Määra igale hoiuruumile säilitamistingimuste vahemik ja toidud/tootegrupid, mida nimetatud hoiuruumis säilitatakse. Nt tabeli kujul: Nr Vahemik Toidud/tootegrupid 1 +2°C -+6°C Eritemperatuuri vajav tooraine kala, liha, lihatooted, või, piim ja piimatooted 2 -18°C Sügavkülmutatud tooraine pakendatud kala, köögiviljad 3 +2°C -+6°C Vahetooted tükeldatud puu- ja juurviljad, salatid ... ..... ..... Määra vastutajad, kes kontrollivad külmikutes/hoiuruumides temperatuuri Määra nendeks tegevusteks sagedused ja meetodid nt kaks korda päevas termomeetritega. Selgita temperatuuri kontrollivale töötajale, mida, kui tihti ja kuidas ta peab kontrollima ning mil viisil tulemusi registreerima. Näide registreerimiselehest: Külmikute/hoiuruumide temperatuurid vahetusevanemad Mari Kask ja Jaak Tamm Sagedus: 2 x päevas
annaabi.ee 
