- Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed
88. Hingetoru Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu
Parema peabronhi pikkus on 1-3 cm, vasakul 4-6 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal - aordikaar. KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ).
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne
Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks.
mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega. Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks
juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - alumise keskseinandi tsentraalne osa - Pleura parietalis rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga - Nende vahel cavitas pleuralis - vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega - Pleura parietalis Mediastinum posterius vahelihasmine pleura pleura diaphragmaticus - ruum südamepauna ja lülisamba vahel - jätkuvad ülemise keskseinandi struktuurid söögitoru, aort, uitnärvid, roidmine pleura pleura costalis sümpaatikusetüved, rinnajuha
Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest
Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest
Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 90) Kopsu asend rindkeres Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 91) Kopsu sisestruktuur: Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla- ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest
Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9
Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna.
Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9
annaabi.ee 
