Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. Vahelduvvoolu tekitamine Ajas perioodiliselt muutuva voolu saamiseks vajame ajas perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse
voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseisev osa, mootor e. pöörlev osa. Tööpõhimõte: juhmemähis pannakse püsi- või elektromag. ümber pöörlema, liikumisel muutub mähise keerde läbiv mag.voog, selles tekib induktsiooni EMI (mähis koostatakse paljudest keerdudest, siis on EMI suurem) ja seega ka U selle otstel. Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber
sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni. Koosneb 2 närvide ülekuumenemine. ELEKTROLÜÜTILINE toime: vere ja vahelduva elektromagnetvälja energiaks. KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu
nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult öeldes mõlemate masinate EMJ-d pöörlevad kas vastu või päripäeva) Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused Harjadeta vahelduvvoolugeneraator väikelaevas väljundis alaldi akude toiteks
3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv
Mahtuvustakistuseks nimetatakse vooluringsageduse ja mahtuvuse korrutise pöördväärtust. 12. Näivtakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab voolutarviteid, milles toimuvad nii elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri ja magnetväljaenergiate vastastikune muundumine. 13. Madalsageduslikud lained (f=0...104) nad levivad elektrijuhtides ja neid tekitab peamiselt vahelduvvoolugeneraator. 14. Raadiolained (f=105...1012) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid.
Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega. Auruturbiiniga on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. 235 Tuumkütus Koosneb põhiliselt rikastatud 235U ja 238U. 92U peab olema 2,54-2,56. Parem 239 235 tuumakütus on 94 Pu , sest vabanenud neutronite arv ületab 92U vabnevate neutronite arvu. Aatomelektrijaam - eelised: ei saasta keskkonda suitsu ega tolmuga, väike kütusekulu;
Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks. Kuid toimub ka vastupidine nähtus: magnet võib tekidada juhtmes elektrivoolu. Seada nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Et tekiks elektromagnetiline induktsioon peab: · juhe liikuma paigalseisva magneti suhtes - nii töötab alalisvoolugeneraator · magnet liikuma paigalseisva juhi suhtes - nii töötab vahelduvvoolugeneraator · juhe ja magnet seisavad paigal, muutub magnetvälja tugevus - nii toimivad trafod ja süütepoolid Koos juhtmega liiguvad temas olevad laetud osakesed, mis läbides magnetvälja muudavad oma asukohta. Vabad elektronid koonduvad ühte juhtme otsa, tekitades negatiivse potentsiaali,teise jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal. Potentsiaalide vahet nimetati pingeks. Kui sa nüüd edasi mõtled,
tsirkuleerib vesi. Soojusvahetis kandub siseenergia teise soojuskandjatorustikku, milles kasutatakse vett. Teises kontuuris vesi aurustub soojusvahetist saadud energia arvel. Aur suunatakse auruturbiini. Auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Auruturbiiniha on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. Aatomielektrijaama kasutegur on 33% piires. plussid: väike kütusekulu, ei saasta keskkonda suitsu ja tolmuga miinused: võib põhjustada plahvatusi, jäätmete ladustamine Jäätmeid ladestatakse sügavale maa alla, seal asuvatesse hoidlatesse. TUUMAKÜTUS Töötatakse välja sulasoolareaktorit. Miks on see parem: 1. tavalistes kuhjuvad ajapikku jäätmed reaktorituuma, uues reaktoris mitte. Soolast
Selleks, et pinge elektrisüsteemis ei tõuseks töö käigus lubatust kõrgemale on paigaldatud süsteemi pingeregulaator ehk õigema nimetusega pingepiirik või pingerelee. Pingerelee on lülitatud generaatori ergutusmähise vooluringi jadamisi. Pingerelee on tegelikult elektrooniline vibraator, mis katkestab ergutusmähise vooluringi. Vooluringi hakkab pingerelee katkestama siis, kui pinge tõuseb üle 14V või 28V. Vahelduvvoolugeneraator: 1- kontaktrõngad, 2- alaldi diood, 3- staatori mähis, 4- staator, 5- rootori poolus, 6- ventilaatori tiivik, 7- rootorimähis. Vooluringi katkestussagedus sõltub rootori pöörlemissagedusest st suurematel pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega vähendatakse rootori magnetvälja tugevust ja selle kaudu staatori mähistes indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st
elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses. Voolu magnetvälja energiat saab avaldada järgmise valemiga. CU 2 W= 2 45
Kõiki kiirgusi tuleb kosmosest, päike kiirgab ka peakõiki kiirguseid neile hakkab mõjuma jõud, mis paneb rootorti pöörlema veidi aeglasemalt kui Elektromagnetlaineid liigitatakse lainepikkuse lambda järgi, tuntakse 7 nimetuse all. magnetväli ehk asünkroonselt. (Teke,omadused,tähtsus) Tähtsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, kõrgpingeliinid | tekitab energiakadusid | Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori
Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
korral vähemalt 20 - 30 sekundit. Ergutusenergia saamise seisukohalt jagatakse kõik ergutussüsteemid kaheks grupiks: sõltumatud; sõltuvad Turbogeneraatorite puhul kasutatakse põhiliselt sõltumatuid ergutussüsteeme. Nende süsteemide korral kasutatakse ergutuseks osa turbiini mehhaanilisest energiast. Siin ergutaja ei ole seotud elektrisüsteemiga ja ergutuse parameetrid ei ole otseselt seotud süsteemi talitlusparameetritega. Ergutajaks on : . alalisvoolugeneraator . vahelduvvoolugeneraator (kõrgsagedus või normsagedus) koos alaldiga. Sõltuva ergutussüsteemi korral kasutatakse, generaatori ergutamiseks, kas ergutatava generaatori poolt toodetud elektrienergiat või ergutusenergia võetakse elektrisüsteemist. Ergutajana kasutatakse alalisvoolugeneraatorit või alaldit. Kuni kuuekümnendate aastateni kasutati generaatorite ergutuseks põhiliselt põhigeneraatoriga samal võllil olevaid alalisvoolugeneraatoreid
ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna
Hoidmisel kord kuus kontrollida laetust. Säilitamine madalal temperatuuril väldib keemiliste protsesside aktiivsuse. Tähelepanu! Laadimisel hoiduda lahtise tulega lähenemisest! Plii on mürgine! Elektrolüüt on söövitav! Hapet kallata vette, mitte vastupidi! Hapet saab neutraliseerida sooda või nuuskpiiritusega. Vahelduvvoolugeneraatorite ehitus ja tüübid Vahelduvvoolu generaatoreid on kolme tüüpi: · püsimagnetist rootoriga vahelduvvoolugeneraator · sõltumatu (võõr-) ergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadega · endaergutusega vahelduvvoolugeneraator, harjadeta. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori töötamine Kolmefaasilise elektromagnetilise ergutusega sünkroongeneraatoril ehk kontaktseadisega vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses
Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4.Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 5
Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Faraday katsed. Magnetvoog. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud poolis. Lenzi reegel. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides. Generaator. Eneseinduktsioon. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Induktiivsus. Magnetvälja energia. Vahelduvvool. Elektromagnetiline sundvõnkumine - vahelduvvool. Pöörlev raam homogeenses magnetväljas. Vahelduvvoolugeneraator. Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluahelas. Näivtakistus. Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli
I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte?
Kõigil traktoritel on valmistajatehaste poolt määratud rooliratta vabakäik 3.4. Elektriseadmed Traktori elektrisüsteem koosneb elektrienergiaallikates, elektrienergia tarbijatest, lülititest, kaitsmetest ja ühendusjuhtmetest. Elektrienergiaallikateks on aku ja vahelduvvoolugeneraator. Generaator ja aku on traktori elektrisüsteemi vooluringi lülitatud rööbiti. Energiat tarbitakse sellest, millel klemmipinge kõrgem. Traktori mootori töötamise ajal tarbitakse energiat generaatorist ja muul ajal akust. Akusse salvestatud energiat tarbitakse veel mootori käivitamise ajal ja siis, kui generaatori klemmipinge mingil põhjusel on aku omast väiksem. Akusse saab salvestada teatud kindla koguse
magnetvoog läbib poolfe kord ühes, kord teises suunas ja indutseerib- neis vahelduva emj., mis muutub sama sage- dusega kui magnetvoog poolides. Kuna staatori poole on 18, rootori pooluspaare aga 6, siis tuleb iga pooluspaari kohta 3 pooli. Igaüks staatori kõlrtiest naaberpoolist on lülitatud eri faasiharusse. Et magnet voo muutumine igas poolis on naabrite suhtes ajaliselt nihutatud, indutseeri- taksegi nendes kolmefaasiline vahelduvvool, mis järgne- valt alaldatakse ränialaldis. Vahelduvvoolugeneraator! töö iseärasusi. Püsimagnetiga vaheiduvvoolugeneraatori pinget ei saa alalisvooluge- neraatori kombel reguleerida, kuna puudub magnetvoo tiheduse muutmise võimalus. Abiks tuleb siin vaheiduv- voolugeneraatori omadus piirata pöörete tõusul ise voolu- tugevust ja koos sellega teatud tingimustel ka pinget. See põhineb takistuse iseärasustel vahelduvvooluahelas. Voolutugeyus vahelduvvooluahelas sõltub nägu alalis- vooluahelaski elektromotoorjõust ja takistusest. Alalisvoo-
annaabi.ee 
