..........1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed Puitvahelaed: · Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes.
1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4
sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel. Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka hõbetatud viledega saksa firma Walker orel, mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter.
PABERALUSEL TAPEET TÄHELEPANEKUD TAPEETIMISEL 1.KUI TEKIVAD MÕNE AJA MÖÖDUDES PEALE PAANI PAIGALDAMIST MULLID : - TAPEET POLE PIISAVALT KLIISTERDATUD (KUIVAD KOHAD) - TAPEET POLE PIISAVALT PUNDUNUD - ALUMINE TAPEET LIGUNES LAHTI UUE KLIISTRI MÕJUL - LIIGA VEDEL KLIISTER ALUSPÕRANDAD BETOONPÕRAND PINNASELE TOETUV MASSIIVPLAAT KANDEV VAHELAGI KOHAPEAL VALATUD BETOONPLAAT BETOONELEMENDID PUITKARKASSPÕRAND VAHELAELE KINNITATUD LAAGIDELE TOETUV LAAGIDE VAHE ON TÄIDETUD SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIGA LAAGIDE VAHE SÕLTUB PEALE PAIGALDATAVA MATERJALI JÄIKUSEST LAAGIDELE PAIGALDATAKSE: SULUNDLAUD EHK PUNNLAUD EHITUSPLAAT (LAAST-, KIPS- VÕI VINEER) ALUSPÕRANDA OMADUSED SIRGUS SELLE ALL MÕISTAME PÕRANDA HORISONTAALSUST JA TASAPINNALISUST KÕRGUS PÕRANDA KÕRGUS VASTAVALT PROJEKTILE, JÄETUD ON PIISAV KÕRGUSVARU PÕRANDA VIIMISTLUSKATTELE TASASUS
Sinetanud puit imab rohkem vett, see kuivab välja aeglasemalt ning on mädaniku tekkimise oht. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks. Selleks piisab tavaliselt aluskatte paigaldamisest. Tuuletõkkena kasutatavad kipsplaat ja eriti tuuletõkke puitkiudplaat paisuvad niiskudes ja kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda,
seintesse, lagedesse, liitekohtadesse. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. 4 PUIDU OMADUSED Kasvavate puude omadusi mõjutavad nii kasvupinnas kui geograafiline asukoht ja kohalikud tingimused. Nimetatud põhjustel erinevad puidu looduslikud omadused ja seega ka puittoodete struktuur
1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4
ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega. 30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete seinte ja sammaste ladumisel, paigaldades nad hoone sisse pinnasele või vahelaele. Töölavasid tõstetakse korruselt korrusele montaazikraanaga. Joonis 7.23 Sarniirselt kinnitatud tugedega paneeltöölava: a teise kõrgusjärgu ladumisel, b kolmanda kõrgusjärgu ladumisel Tellingud Tellingutelt laotakse üle 6 m kõrgusi ühekorruseliste hoonete (tööstustsehhide, spordiehitiste jt.) seinu. Tavaliselt püstitatakse tellingud väljapoole hoonet eelnevalt tasandatud pinnasele pandud aluslaudadele
1,0 m 5×15 5×18 5×20 6×22 7,5×22 10×22 5×25 5×25 7,5×25 Sarikad sammuga 1,0 m 5×15 4×18 5×18 6×20 6×22 7,5×22 5×25 5×25 Märkused. 1. Arvestatud on 2. sordi puitu. 2. Arvestatud on koormusi: vahelaele ajutine 210, omakaal 90, kokku 300 kg/m2; pööningulaele ajutine 105, omakaal 95, kokku 200 kg/m2, katusele lumi 98, omakaal 32, kokku 130 kg/m2. 3. Arvestatud on lubatud läbipainet 1/200 sildest. 4. Ühe 10 cm laiuse tala võib asendada kahe 5 cm laiusega, ühe 7,5 cm laiuse tala kahe 4 cm laiusega. Kõrguse suunas talasid jätkata ei saa. Koostas: Meeli Kams 17
kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta. 4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid. Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse. Tõstukid jäävad tootlikkuselt alla nool- ja tornkraanadele ega taga üldjuhul koorma ümberpaigutamist rõhtsuunas (masttõstukite puhul). Nende tõstejõud ei ületa 0,5..0,8t. Efektiivne on rakendada ühel objektil nool- või tornkraanasid koos tõstukitega. Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks.
põikarmatuuri vaheline kaugus mõõdetuna tõmbearmatuuri tasandil ei tohiks olla suurem kui d/2. Kui ülespöörded paikneva vaid ühel joonel, võib nende kallet vähendada 30º-ni. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 113 Näide 7.1 Antud punkttoetusega raudbetoonvahelagi. Vahelaeplaat toetub 300×300 mm ristlõikega 6×6 m sammuga paiknevatele raudbetoonpostidele. Vahelaele mõjub kaubanduspinna kasulik koormus 5 kN/m2 ja see paikneb sisetingimustes (keskkonnaklass C1). Plaadi paksuseks on valitud 240 mm (et tekkivad läbivajumiste oleksid vastuvõetava suurusega); plaat tehakse be- toonist C25/30 ja armeeritakse armatuuriga A500H. Dimensioneerida läbisurumisarmatuur keskmine posti juures. Arvutus: Armatuuri betoonkaitsekihi paksus jaotise 3.4 järgi cnom = cmin + cdev = 15 + 10 = 25 mm.
o radiaatorid 0,97, o õhk-vesi soojuspump, tarbevee soojendamine 2,3, o õhk-vesi soojuspump, kütteks 1,8. Renoveerimismeetmete seletus koos kirjeldusega ja võimaliku mõjuga vt. Tabel 11.3. Tabel 11.3 Renoveerimismeetmete seletus. Meetme nimetus Sisu Mõju, tegevus Katuslagi +200 mm viimase korruse ja pööningu katuslae soojusjuhtivuse Katuslagi +400 mm vahelise vahelaele 200 mm või vähenemine; õhupidavuse 400 mm paksuse suurenemine; soojustusmaterjali lisamine koos õhupidavuse parandamisega; Kelder +100 mm keldri ja esimese korruse vahelise vahelae soojusjuhtivuse vahelae soojustamine, keldri vähenemine; lakke 100 mm paksuse
annaabi.ee 
