Kasutatakse seetõttu tulekustutites. Tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur on -80C kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO Värvitu ja lõhnatu gaas Vees vähe lahustuv Väga mürgine ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O à 2 CO 2 Võib edasi põleda 2 CO + O à 2 CO 2 2 kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel ka küttegaasides (koos vesinikuga, näiteks) LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID METAAN ehk maagaas: CH 4 Lihtsaim süsivesinik ehk vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnev ühend Värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas
Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel. *mittepõlev gaas *lahustub vees - H2CO3 *värvitu, nõrga hapu lõhna ja maitsega, vees üsna hästi lahustuv ja õhust 1,5 korda suurema tihedusega. *põlemise lõppsaadus, seega ta ei põle. Süsivesinikud ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu,
kasutatakse tulekustutites; tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur -80ºC, kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO, värvitu ja lõhnatu gaas, vees vähe lahustuv, väga mürgine, ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. Kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades. Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO, võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2 Kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel, küttegaasides. METAAN ehk maagaas: CH4, värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas, vees lahustub hästi vähe, õhust kergem, põleb hästi Kasutatakse majapidamisgaasina: CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O Süsinikuringe Maa biosfääri seisukohast on oluline süsinikuringe, st süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel.
lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP. Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud. Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides). Aeroobne glükolüüs- toimub, kui on piisavalt hapnikku. Anaeroobne glükolüüs- toimub hapniku vaeguses. Piimhappe tekkimine, piimhappekäärimine, etanoolkäärimine. Tsitraaditsükkel- Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet. Hingamisahela reaktsioonid- 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel.
Suhkru kõrvale vajab pärm veel palju erinevaid aineid selleks, et paljuneda ning on väga tundlik keskkonna suhtes. Nii mõnedki suhkrud tuleb konverteerida ensüümidel pärmile sobilikuks. Nende ensüümide tekitamiseks vajab pärm aga vitamiine, mineraalaineid, hapniku, lämmastiku jne. Pärmi paljunemine Pärm paljuneb piisava hapniku juuresolekul kiiresti. Optimaalses keskkonnas võib pärmi populatsioon kahekordistada vähema ajaga kui üks tund. Hapniku vaeguses pärmseen paljuneb aeglaselt aga toodab palju suuremas koguses etüülalkoholi. Pärm vajab uute rakkude loomiseks valku, mille valmistamiseks vajab pärmseen lämmastiku. Pärm veinis Viinamarjades on tavaliselt piisavalt lämmastiku aga teiste toorainetega võib tekkida probleeme. Lämmastiku defitsiidi vältimiseks lisatakse mahlale või virdele enne fermentatsiooni algust väikeses koguses diammooniumfosfaati.
puudus, vajalik lihaskiud energia toodetakse anaeroobselt Madal koormus: piimhape hakkab töös on osa tõusma peamiselt punaseid, "tüüp I" lihaskiude. O2 jätkub kõigile Hapnikuvõlg · Pärast intensiivset tööd inimene hingeldab · Ta vajab rohkem hapnikku kuigi töö on juba lõppenud · Suur osa sissehingatavast hapnikust kasutatakse töö ajal hapniku vaeguses ehk anaeroobselt tehtud kulutuste "tasaarveldamiseks" - taastumiseks · Taastatakse ärakulutatud kreatiinfosfaadi varud ning kõrvaldatakse organismist piimhape · Mõõdukas aeroobne tegevus on hea taastumisviis
PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arg. Tsüanobakteritel on veel fükobiliinpigmendid, mida ka N-vaeguses N-allikana kasutatakse. Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus. Volutiini koguvad bakterid, pärmid, vetikad jne. Polüfosfaadid on ortofosfaadi lineaarsed polümeerid. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Polüfosfaadi moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkide järkjärgulisel liitmisel pürofosfaadile.
PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arg. Tsüanobakteritel on veel fükobiliinpigmendid, mida ka N-vaeguses N-allikana kasutatakse. Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. Polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus. Volutiini koguvad bakterid, pärmid, vetikad jne. Polüfosfaadid on ortofosfaadi lineaarsed polümeerid. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Polüfosfaadi moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkide järkjärgulisel liitmisel pürofosfaadile.
Tolerantsuskõver näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu niss ruumis Ökoloogiline niss organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine. Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida. Vesi kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida. Hapnik ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks. 5
Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse süsinuku küljest jõuga ära. Kliima kujunemine on süsihappegaasi funktsioon. Mineraalsed toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingi teatud elemendid, mida nad kindlasti vajavad, et elutegevus saaks normaalselt toimida. Vesi- kõik organismid sisaldavad vett ja vajavad vett elutegevuseks. Hapnik on ressursiks nii loomadele kui ka taimedele. Seda vajatakse hingamiseks. 6
Sõltuvalt sellest, kas replikatsiooni initsiatsioon toimus kõigilt oriC-delt või mitte, on pärast replikatsiooni lõpuni jõudmist (runout replication) rakus paaris või paaritu arv genoomi ekvivalente. Paaritu arv viitab DNA replikatsiooni asünkroonsusele. DnaA tase rakus 1) Totaalne rakusisene DnaA tase hoitakse erinevatel kasvukiirustel konstantsena. dnaA geeni ekspressioonitase tõuseb, kui rakkude kasvukiirus suureneb. Aeglasemalt kasvavates toitainete vaeguses olevates rakkudes suureneb ppGpp hulk, mis viib transkriptsioonitaseme dnaA promootoritelt alla. 2) DnaA valgu puhul on kirjeldatud autoregulatsioon. dnaA geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus. DnaA seondumine sellele järjestusele represseerib transkriptsiooni 1p promootorilt. 3) dnaA promootorregioonis on mitu GATC saiti. Transkriptsioon promootorilt 2p on represseeritud, kui GATC saidid on metüleerimata.
Sõltuvalt sellest, kas replikatsiooni initsiatsioon toimus kõigilt oriC-delt või mitte, on pärast replikatsiooni lõpuni jõudmist (runout replication) rakus paaris või paaritu arv genoomi ekvivalente. Paaritu arv viitab DNA replikatsiooni asünkroonsusele. DnaA tase rakus 1) Totaalne rakusisene DnaA tase hoitakse erinevatel kasvukiirustel konstantsena. dnaA geeni ekspressioonitase tõuseb, kui rakkude kasvukiirus suureneb. Aeglasemalt kasvavates toitainete vaeguses olevates rakkudes suureneb ppGpp hulk, mis viib transkriptsioonitaseme dnaA promootoritelt alla. 2) DnaA valgu puhul on kirjeldatud autoregulatsioon. dnaA geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus. DnaA seondumine sellele järjestusele represseerib transkriptsiooni 1p promootorilt. 3) dnaA promootorregioonis on mitu GATC saiti. Transkriptsioon promootorilt 2p on represseeritud, kui GATC saidid on metüleerimata. 1p 2p dnaA
Seega siRNA kuulub koos mitmete valkudega RISC kompleksi. Helikaasid – dsRNA-d või dsDNA-d lahtiharutavad ensüümid. Neurosposa puhul on leitud, et DNA helikaas osaleb RNAi toimumisel. Teistes organismides on leitud, et RNAi jaoks on vajalikud RNA helikaasid. Transkriptsiooni regulatsioon prokarüootidel - Ribosoomide süntees – pooldutakse kiiresti ja on vaja pidevalt ribosoome sünteesida. Aeglaselt kasvavad või nälgivad bakterid on ribosoomide vaeguses. - Tasemed (transkriptsioon, translatsioon, mRNA stabiilsus/protsessimine, translatsioon, valgu modifitseerimine ja eluiga, ribosoomide süntees). - Nukleiinhapete ja regulaatorvalkude äratundmine. DNA järjestusspetsiifiline äratundmine valgu poolt (sigmafaktor, millel on 2 domääni heksameeri äratundmiseks). Nt Trp operoni repressorvalk. Kui seob Trp, siis repressor seondub DNA-le. DNA suures vaos toimub enamus järjestusspetsiifilistest interaktsioonist.
annaabi.ee 
