37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski) ja Luudits (Luzitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Joonis 1 Arvukus 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. 2002. Aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes
aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. AUTONOOMSUS Vadjalased asetsevad autonoomsetes piirkondades. PILDID VADJALASTE LIPP VADJALASTE VAPP PILDID VADJALASTE VADJALASTE SÕNARAAMAT RAHVARIIDED KEELTE SUGUPUU KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased#Ajalugu http://www.fennougria.ee/?id=10525 http://annaabi.ee/mutual.php?matid=26786-vadja lased&close=1 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=
väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Elatusalad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini. Tänapäev Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud" inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist
töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati „Maahingamispäevaks“, kus inimesed laulisd meeletult palju. Rannikualadel tegeleti kalandusega ja kuiv havi oli rituaalne toit, mis on väga maitsev. Olid tekkinud ka Iisaku- Kuremäe põliskülad ja eripaikades olid kääpad ehk matmispaigad. Mall rääkis ka eestlastest ja vadjalastest, kelle vahel on väga tugev side. Ta mainis ka seda, et vadjalase tunneb ära selle järgi, et tal on põsenukid kõrgemal. On tehtud uuring, et aastast aastasse on jäänud vadjalasi aina vähemaks ning arvatavasti praegu ei eksisteeri neid enam üldse, kui siis mõni üksik. Kui Mall oli oma ettekandega lõpetanud tuli Dmitri Kulakov oma ettekandega „Poluvernikud“. Mees oli ise vene aktsendiga, aga kõneles väga arusaadavalt eesti keelt. Ta oli väga julge ja konkreetne
läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Elatusajad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini. Ajalugu Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu ning juba 9. sajandil jäädi võõraste võimu alla. Kiievi Venemaa killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi
vägagi kohutav. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/soomeugri_rahvad_eestis. html 2. http://www.nommevalitsus.org/?p=7445 3. http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm 4. http://www.erm.ee/?node=647 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid 6. http://www.fennougria.ee/index.php?id=10528 7. www.perepis2002.ru 8. Kurs, O. Ingeri põliselanike saatus. Akadeemia 7, 1990. 9. Öpik. E. Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Tallinn, 1970. 10. Laanest, A. Isurid ja isuri keel. Tallinn, 1964. 11
kommenteerida seda 1770 rajati Aurora selts- selle hingeks oli Porthan, see oli Turu ülikooli juures, sinna kuulusid haritlased ja kuulsad inimesed 1771 lõid nad Soome esimese ajalehe, aga see oli rootsikeelne. Paavali Juusteni piiskopikroonika toimetas ta trükki. Ta toimetas seda 16 aastat 56 väitekirja vormis. Sellega pälvis ta ajalooisa tiitli. Porthan vaatas selle läbi, sellest sai esimene ajalookriitiline teos Soomes. 1802 avaldas ta artikleid vadjalastest, sest ta üks õpilastest oli sellega seotud. Turu romantikud 18. sajandi alguses Turu Akadeemia lõpu aeg, peale seda viidi see üle Helsinkisse. 1808-09 oli sõda Venemaaga, ja Soome läks Venemaa valdusesse. Enne oli Soome siiski Rootsi osa olnud, nüüd sai Soomest autonoomne vürstiriik. Sel ajal algas rahvaluule talletamine (Juslenius, Porthan). Soomluse olemasolu märkasid rootsikeelsed haritlased, nemad olid rahvusliku ärkamise algatajaks.
See kiri on venna kirjutatud. e) Vahendimäärus Sellist kirja loetakse luubiga / luubi abil. (instrumentaaladverbiaal) f) Kaasnemismäärus Rein läks (koos) sõbraga välja. (komitatiivadverbiaal g) Sõltuvusmäärus Teda süüdistati varguses. (rektsiooniadverbiaal) Film jutustab vadjalastest. B. Tegevuse asjaolusid väljendavad määrused 1. Kohamäärus (lokaaladverbiaal) Toas on pime. Auto sõitis mööda metsateed. 7 2. Ajamäärus (temporaaladverbiaal) Laupäeval magan lõunani. 3. Kvantumimäärus Pakk kaalus kolm kilo. Sa räägid liiga palju. 4
kuni 30 verstani Novgorodist. Tartust ja Otepäält, Põhja-Eestist lähtuv aktsioon vadjalaste vastu. Suurvürst Aleksander oli novgorodlastega tülli läinud aga talvel 1241 tuleb Novgorodi tagasi. Leedukad, sakslased a tsuudid tungisid peale. Suurvürst Jaroslav andis palve vürstiks poja Aleksandri, purustas väe. Vadjalased ja tsuudid poodi, sakslased vangi või vabaks. Miks Aleksander poob vadjalased ja tsuudid? Järsku Eesti aladele (Virumaale, Peipsi läänekaldale pea Otepääni) vadjalastest ümberasujad. Aleksander koos venna Andrei ja suustaadlaste Sakslaste maale. Pihkva vabastamine 1242 alguse poole. Järgneb rüüsteretk Vene alale, õige napilt juttu sest vene kroonikas. Umosta nimelike koht märgitud selles (nimi silla juures). Moostet pakutud. Aleksander tegelikult kartis lahinguid ja võttis lahingu vastu Peipsi järve ida pool. Kas kaldal või järvel pole teada. Lahingu kirjeldus kroonikas: mõlemad poolelsuur hulk sõdijaid. Sakslased ja tsuudid murdsid
Peterburis Mehmet Muslimovi poolt väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova) (Ernits 2006). Elatusalad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini. Vepslased Nimetused Vepslaste endanimetus on vepslaine (bepslaane). Etnonüümi etümoloogia on jäänud ebaselgeks. Karjala Vabariigi
annaabi.ee 
