vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima.
võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng tekitas vajaduse parandada transpordiolusid ning juba peagi rajati uusi maanteid ning ka raudteid. Nii sai alguse raudteeliiklus Inglismaal. Samuti arenes vabrikutööstus suure hooga. Uute masinate kasutuselevõtt tähendas inimeste jaoks aga meeletult pikkasid tööpäevi (1618 tundi), mis tekitas inimestes pahameelt. Samuti olid vabrikuhooned enamasti ebameeldivad paigad räpased, pimedad ja rõsked. Vabrikute arengu tõttu jäid paljud endised käsitöölised töötuks. Kuna vabrikandile oli kõige odavam tööle palgata lapsi, täitusid vabrikud alaealistega ning alla veerandi töölistest olid täiskasvanud mehed. Eriti kehv oli olukord Iirimaal. Ligi pool elanikkonnast oli äärmiselt vaene ning
oli vaatenurk ettevõtte mööblitoodangule ajalooline. Näi- • Mets muutub vineeriks. Uus Eesti, 9. aprill 1940, nr. tus toimus Rotermanni soolalaos. See asub omaaegses 94, lk. 9. Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877 algas. 7 Välislingid 4 Vabrikuhooned 21. sajandil • Eha Laanepere Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel Õhtuleht, 10. august 2007 • Lutheri vabrikust Eesti Arhitektuurimuuseumi ko-
aastal, siis see on ka põhjuseks, miks meil on vähe andmeid keskaegsete Narva ja Ivangorodi linnuste siselahendusest. Linnuste sõjakahjustused Teine maailmasõda käis Narvast ja Ivangorodist üle kaks korda. Esimesel korral, 1941. aastal pääsesid linnused eriliste kahjustusteta. Kolm aastat hiljem on sõjategevus tagasi ja ehkki 1944. aastaks on Narvas hävinud ligi 200 hoonet, jäid Narva ajalooline südalinn, jõe mõlemal kaldal asunud vabrikuhooned ja linnused suhteliselt terveks. Linnus sai siiski vähe kannatada, purustused hõlmasid Idatiiba ja kivist kasarmuid Läänehoovis. Juuni alguses sai suurekaliibrilisest mürsust kannatada Pika Hermanni torn. Sõja lõpuks olid varemetes torn ja kõik konvendihoone tiivad, Läänehoovi looderondeelist ja Kivisaalist olid alles ainult välisseinad. Omamoodi irooniline, et kõige väiksemate purustustega elas sõja üle Rezvoi poolt 19. sajandi keskel dekoratiivseks restaureeritud Läänedansker
kirjaoskamatustest). Enam polnud väikest nokitsemist, vaid koguti inimesed kokku vesiratta või aurumasina ümber. Kõik alustasid ja lõpetasid töö samal ajal. Aurmasinad olid kulukad. Masinad tõid kaasa suurema tööjaotuse. Tootlikus tõusis, kui kõik töötasid omal kohal perfektselt. Kapitali puudus Esimestes vabrikutes töötas umbes 20 inimest. Tehnoloogia arenguga paisusid ka ettevõtted. Otsustati suuremate masinate kasuks, sest nendega tuli odavamalt välja. Ka vabrikuhooned nõudsid ehitamist ja parandamist, ka sinna kulus raha (tuli võtta laenu). Tekstiilivabrikuid oli odavam pidada kui nt kaevandada, sest nende seadmed olid kallimad. Aktsiaseltsid Hakati looma seltse, et koondada eraisikute sääste. Vabrikutootmist hakati pidama investeerimisvõimaluseks. Enam polnud teada, kellele see firma kuulub. Pandi alus anonüümsele kapitaliühiskonnale. Mida enam vabrikud kasvasid, seda vähem juhtisid neid nende omanikud. Palgati vabrikudirektorid.
Linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati põlllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre tõuke põllumajanduse arengule. LINNASTUMINE/ LINNAÜHISKOND Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse.
Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse
Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 25. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Aedlinn on jalakäijatele orienteeritud linn kõik eluks vajalik on olemas käe-jala juures. On piiratud elanikkonna arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega. 26
Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad) o Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier'i nn avatud linn funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn "kodanlikust" linnast.
Pullid (härjad), kellega künname, hobused, mille abil rehepeksumasinat käima paneme jne. kõik see on muidugi kapital. Neljandaks kapitali liiki kuuluvad igasugused parandustööd põllumajanduses (väetamine, maapinna kuivatamine, kunstlik niisutamine, tammide ehitamine vee ärahoidmiseks jne.). Viiendaks kapitaliks nimetatakse hooneid, milles toorainet esmalt töödeldakse ja saadud materjale hoitakse. Siia alla kuuluvad kõik töökojad, vabrikuhooned, aidad, poed jne. ühe sõnaga kõik, mis toodangut kaitseb tuule, külma, palavuse, tule ja teiste kahjulike loodusmõjude eest kaitset pakuvad. Kuuendaks kapitali liiki kuulub raha, mida tarvitatakse tarbeasjade valmistamise ja liikumise korraldamiseks (summad, mis tooraine ostmiseks kuluvad, tööliste palgad jne.). Seitsmendaks - kapitaliks nimetatakse ka tarbeasju, mis on määratud kasutamiseks ettevõttes tööliste ülalpidamiseks
o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut • sõnastasid ja viisid sisse objektiivsed nõuded linnaehitusele • eesmärgiks oli korrigeerida, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda • ehitati ideaallinnu (olid täiuslikumad kui utopistide ideedele baseeruvad filantroopide poolt
annaabi.ee 
