Tartu Kutsehariduskeskus ÕPPEGRUPP NIMI Tulemüür Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. MIS ON TULEMÜÜR?................................................................................................4 1.1 VABAVARALISED JA TASULISED ....................................................................4 1.2 TULEMÜÜRI ÜLESANNE...................................................................................4 2. AJALUGU.....................................................................................................................5 2.1 Esimene põlvkond: paketi-filtrid............................................................................5 2.2 Teine põlvkond: rakenduskihi tulemüür......
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat! Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/ […] Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong,...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar Parv AAp12 Owncloud Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Võimalused.................................................................................................................................4 Kokkuvõte........................................................................................................
8. Nädal Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid (multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees), socket. Päiste detailide kohta ei küsita. 9. Nädal Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. OSadmini kohta küsimusi ei tule. 10. Nädal Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Robootika kohta ainus küsimusetüüp: kas mingit sorti ülesannet praegused robotid suudavad täita või ei. 11. Nädal
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub ka materjalide kasutamine kooli õppetunnis või loengus Samadel alustel on lubatud ka teoseid refereerida ja reprodutseerida. ENNE ILLUSTREERIVA MATERJALI KASUTAMIST Tuleb seda tihti töödelda: (Tuua esile olulist infot, objekte välja lõigata või lisada, muuta pildi heledust või tumedust, lisada kontrasti, muuta objektide värvi vms.) VABAVARALISED PILDITÖÖTLUSPROGRAMMID PhotoScape www.photoscape.org Juhend allalaadimiseks ja arvutisse paigaldamiseks: http://htk.ttu.ee/media/video/PhotoScape paigaldamine/ GIMP www.gimp.org ASUME ASJA KALLALE ! http://www.muf.ee/projekt/rakvere2009/
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar PArv AAp12 GNU Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Richard Stallmann................................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................................................... 5 Free Software Foundation..........................................................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero,
...................................................................................................... 13 2.3 Võrguaadresside tõlkimine............................................................................................... 13 3. Erinevad tarkvaralised lahendused........................................................................................ 14 3.1 Windowsi integreeritud lahendused.................................................................................. 14 3.2 Vabavaralised lahendused............................................................................................... 17 3.2.1 Network Stuff 3.0.9........................................................................................................ 17 3.2.2 DNS Jumper 1.0.5......................................................................................................... 17 3.3.3 CloseTheDoor 0.2.1.............................................................................................
7 Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, teegid Eksam– Eksamlibraries – väiksed valmisprogrammijupid mis on kergesti kättesaadavad või kohe keelega kaasas raamistik Eksam– Eksamframework – edasiarendamiseks/ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused Nt: MS .NET, JS Angular, Java Spring, etc vabavaralised (gpl Eksamvs Eksammit Eksamja Eksambsd) 1. GPL – kehtib copyleft, kui arendatud programm kasutab GPL’i, peab programm ka olema GPL litsentsi all ja vabavara 2. MIT – Peab ütlema, et on kasutatud MIT koodi, aga ei pea ütlema kus, kuidas ja kui palju, võib kasutada ükskõik mis litsentsi 3. BSD – võib teha patenteeritud koodi ja mitte-vabavaralised Eksam– Eksamärivara, MS Shared Source
Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud enamused firmasisesed süsteemid paljudes valdkondades. Näiteks oli kunagi teaduslik mudelleerimine ja arvutianimatsioon SGI firma IRIX operatsioonisüsteemi pärusmaa. Tänapäeval domineerivad siin Linuxi-põhise Plan 9 klasterid. Microsoft Windows Microsoft Windowsi operatsioonisüüsteemide perekond algas graafilise kihina vanas MS- DOS'i keskkonnas. Kaasaegsed versioonid põhinevad Windows NT tuumal, mis võttis kuju
Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud enamused firmasisesed süsteemid paljudes valdkondades. Näiteks oli kunagi teaduslik mudelleerimine ja arvutianimatsioon SGI firma IRIX operatsioonisüsteemi pärusmaa. Tänapäeval domineerivad siin Linuxi-põhise Plan 9 klasterid. Microsoft Windows Microsoft Windowsi operatsioonisüüsteemide perekond algas graafilise kihina vanas MS- DOS'i keskkonnas. Kaasaegsed versioonid põhinevad Windows NT tuumal, mis võttis kuju
universaalseks ja tänu sellele on see natuke kohmakas teatud vajaduste jaoks. 8.2 Moodle on õpikeskkonna haldamise süsteem, mis võimaldab näiteks luua veebipõhiseid kursusi. Taaskord on suureks plussiks see, et tarkvara on tasuta ja tellides seda mõne teise inimese käest ei pea midagi maksma, sest kui lased näiteks inimesel luua veebipõhise kursuse, siis programmi eest maksma ei pea ja see väldib lisakulutusi. Miinuseks on see, et vabavaralised sisuhaldussüsteemid nõuavad tihtipeale teatud reeglite täitmist, näiteks peab lisama selle programmi lingi oma kodulehele, et seda reklaamida. 8.3 Basic PHP CMS põhineb PHPl ja MySQL'il ja sobib väikeste ettevõtete veebilehtede loomiseks või juba olemasolevatele saitidele sisu lisamiseks. Plussiks on väga standartsete lahenduste kasutamine, see on väga kiire, lihtne ja tõhus sisuhaldussüsteem. Miinuseks võib lugeda kergesti leitavad turvaaugud, mistõttu lehti on lihtsam häkkida
Ühilduvus Microsoft Office ei toeta praegu standardset ISO/IEC 26300 ODF OpenDocument failivormingut, kuid kolmandate tootjate pistikprogrammide abil on võimalik ODF-i tugi lisada. 2 1.Microsoft Word 1.1Üldiselt Microsoft Word on Microsofti loodud tekstitöötlusprogramm. Wordi litsentse müüakse eraldiseisva tootena või Microsoft Office'i osana. Piiratud võimalustega vabavaralised versioonid on Microsoft Word Viewer ja Office Online. Microsoft Word on tekstitöötlusprogramm välja töötatud Microsoft. See oli esimene avaldatud 25. oktoober 1983, nime all Multi-Tool Word Xenix süsteeme.Järgnevad versioonid olid hiljem kirjutatud mitmete teiste platvormide sealhulgas IBM PC töötab DOS (1983), Apple Macintosh töötab Klassikaline Mac OS (1985), AT & T UNIX PC (1985), Atari ST (1988),
dokumentidega, mata, statistika, keemia, füüsika, arvutiteadus) Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) kujundamiseks) 8. nädal • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte- vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Teegid – Konkreetseid, piiratud funktsioone realiseerivad väikesed komponendid ja nende komplektid N: Trükkimine, faili kirjutamine, võrguühenduse avamine Raamistik - Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. N: Ruby on Rails, Python Django, Java Spring Litsentsi tüübid:
nõudmisi. Eeldatakse, et testide kasutajal ja nende tulemuste tõlgendajal on vähemalt magistrikraad psühholoogias ja superviseeritud praktilised kogemused testidega töötamiseks. Sisuliselt tähendab see vähemalt kuut aastat psühholoogiaõpinguid ja praktilise psühholoogitöö kogemu - Enamus IQ teste tasulised ja ühekordne testimisõigus suht odav - Teste ei tohi muuta - Mõned on vabavaralised - Intelligentsuse tähendus ja mõõtmine – Gottfredson - Vaimne oskus mis hõlmab võimet arutled, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõtekäikudest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest - Asjade arusaamine, taipamine, väljanuputamine - Enamusel IQ 100 ümber - Grupierinevused - Juutide ja ida-aasalaste keskpunkt on kõrgemal kui valgetel. Mustadel ja hispaanlastel madalamal kui valgetel; mustadel 85, algetel 100
annaabi.ee 
