1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi. Ramsau MM'il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit. 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases vormis ning võitis mõlemad vabatehnika distantsid. 5km klassikalises ja 10km vabatehnikas vedas alt määre lõppresultaadiks 9. ja 6. koht. Viimaseks sõiduks oli 30km klassikaline, kust ainsana suutis ta võistelda venelastega, saavutades 3. koha.
2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis: 4. koht 10 km vabastiilis 14. koht 30 km klassikas 2007 Sapporos: 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist 9. koht 10 km vabastiilis 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus Juunioride maailmameistrivõistlustel 1995 Gällivares: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1996 Asiagos: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1997 Canmore'is Kuld juunioride maailmameister 5 km klassikas Kuld juunioride maailmameister 15 km vabatehnikas Maailmakarikavõistlustel Üldkarikas 2. koht: 2000, 2003 Tavakarikas 1. koht: 1999, 3. koht: 2004, 2005 Sprindikarikas 3. koht: 1999, 2000 Lühikeste distantside karikas 1. koht: 2000 Pikkade distantside karikas 2. koht: 2000 Praegused tegevused 2010
hõbeda 2002 50km klassikas · Võitis MM'il 2001 kulla 30km klassikas ja 2009 15km klassikas, võitis 1999 hõbeda 50km klassikas Kristina Smigun-Vähi · On Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises · Spordiala suustatamine(7,5km+7,5km ja 10km klassika) · Tulemus 42:48:7 ja 27:51:4 · Võitis kulla 2006 10km klassitehnikas ja 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus · Võitis hõbeda 2010 10km vabatehnikas · Võitis MM'il 2003 kulla topeltjälitussõidus, hõbeda 1999 15km vabatehnikas, 2003 10 ja 15 km klassitehnikas ja klassika ühisstardis · Võitis 1999 pronksi 30km klassitehnikas ja 2003 30km vabatehnikas Gert Kanter · On Eesti kettaheitja · Spordiala kergejõustik(kettaheide) · Tulemus-68,82m · Võitis kulla 2008 Pekingis ja 2012 Londonis pronksi · Võitis MM'il 2007 Õsakas kulla, 2005 hõbeda Helsinkis ja 2011 Daegus, võitis pronksi 2009 Berliinis
kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N Võistkondlik jälitussõit, N 1000 m, N 3000 m ja N 5000 m. Ahn Hyun-soo (Kor, lühirajauisutamine) 4 medalit (3 kulda ja 1 pronks) Jin Sun-yu (Kor, lühirajauisutamine) 3 medalit ( 3 kulda) Michael Greis (Ger, laskesuusatamine) 3 medalit (3 kulda)
murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukesena klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. EESTIS hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõuda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923.aastal selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister nais suusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938.aastal võtsid Eesti
Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse
Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav. arv Sportlane/võiskond Võistlusala Millal? Kus? 2 78 Kristina Smigun-Vähi 10 km vabatehnikas 15.02 Vancouver 6 53 Andrus Veerpalu 50 km klassikat ühisstardist 28.02 Vancouver
Kvalifikatsioonis 52.koht, aeg: 3.22,68 M Teatesõit sprindis 21.02.2018 (kokku osalejaid: 28 *14 võistkonda) 17.koht, (Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) M 15x15km suusavahetustega sõit 11.02.2018 (kokku osalejaid: 68) 32.koht, 15km klassika aeg- 41.56,5 (35.koht), suusavahetus- 32,6, 15 km vaba- 36.52,4 (31.koht) Tulemus: 1:19.25,2 Karel Tammjärv M 15km vabatehnikas 16.02.2018 (osavõtjaid: 118) 22.koht, aeg: 35.29,4 (kaotus võitjale 1.45,5) Karel Tammjärv M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 Foto: Hendrik Osula võistkonda) 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel) Tammjärve sõidu aeg: 22.06,5 (6.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Andreas Veerpalu
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima ...
alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Varustus Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun.
Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis osa MM-
Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu
Kümne parima 5 hulka on K. Smigun maailmailmameistrivõistlustel sattunud 14 korral. Neist esikolmikusse kuuel korral. Loomulikult on K. Smigun osalenud ka taliolümpial, neljal korral. Parimad sõidud tegi ta 2006. aasta taliolümpial Torinos, kus ta sai kaks esikohta, ühe 7, 5 + 7, 5 km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas. Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi. Teisi Eesti sportlasi Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis, FC Floras, Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M. Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006
taastumisvahendina kasutades arvestada sellele eelnenud treeninguga. Tulemus saadakse vastava pikaajalise katse jooksul pulsikellaga kogutud andmeid analüüsides. Autor tänab kaastöölisi juhendaja õp Rain Vellerindi ja katsealune Aleks Marki. 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu
annaabi.ee 
