6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne
13 süveräänsest vabariigist sai 50 osariiki. Põhiseaduse jõustumine. 1787 Philadelphias põhiseaduse koostamine, kus võitlesid 2 leeri: föderalistid ("tugev keskvõim") ja vabariiklased ("osariikidele suured õigused") Peale jäid föderalistid, see pani aluse presidentaalsele valitsemisvormile e. presidentalismile. - riigipea, president, on ühtlasi täitevvõimu e. valitsuse juht - senine 13 vabariigi liit muutus liitriigiks e. föderatsiooniks, kus vabariikidest said osariigid. - keskvõimu pädevusse jäi riigi rahandus, kaitse, välispoliitika ja väliskaubandus - osariikide pädevusse majandusõiguskond, haridus ja sotsiaalhoolekanne 1800 - Washington pealinnaks I president George Washington.
suveräänsuste deklaratsiooni. Eesti seadused kuulutati Moskva seaduste suhtes kõrgemal seisvateks. · Taasiseseisvumine 1991 aasta jaanuaris püüdis Nõukogude Liit sõjavägede abil hukutada Balti riikide seaduslike valitsusi. Nõukogude liidu keskvalitsus otsustas korraldada referendumi Nõukogude liidu säilitamis osas. Eesti ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses. Moskva tegi ettepaneku sõlmida uuendatud Nõukogude liidu leping (Võrtsete Vabariikide liit). Enamik liidu vabariikidest nõustus välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia. Päev enne uuendatud Nõukogude liidu lepingule allakirjutamist 19 augustil 1991 korraldasid kõige tagurlikumad jõud Nõukogude liidus riigipüöörde katse ehk augustiputsi. Otsustavad sündmused toimusid Moskvas Boris Jeltsini juhtimisel. Peale vandenõu mahasurumist Moskvas lahkusid ka teletorni vallutanud väeosad. 20 augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik end iseseisvaks. Eesti Vabariik aastatel 1991 2005
1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse. Osa ingerlasi eestistas oma nime ja asus linnadesse. 1959. aasta loenduse andmeil oli Eestisse jäänud 16 699 soomlast (ingerlast). Järsult suurenes sisseränne 1968, kui Eestisse tuli Kasahstanist ja Nõukogude Kesk-Aasia vabariikidest endiseid volgasakslaste perekondi, kellest suurem osa rändas 197377 Saksamaale. Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200
rakendada. Tal läks pikka aega, et saada ta leiutised enda nimele. Kuid lõpuks maksti talle ka paarikümne aasta vältel tehtud leiutustöö eest välja leiutajatasu. Dr Seppo viimasel sünnipäeval, kui ta sai 62aastaseks, tehti talle tore kingitus. Kliiniku tehniku maalitud portreemaal, millel ta istub valge kittel seljas, laua taga, ja silmitseb enda käes olevat aparaati. 5.veebruaril 1980 algasid kliinikus esimesed kursused teistest vabariikidest saabunud arstidele. Esimene loeng oli osteomüeliidi ehk luupõletiku ravist. Ta tahtis, maksu mis maksab, neid esimesi arste ise vastu võtta ning pidas sissejuhatava loengu ise. Järgmisel päeval viidi Seppo juba kiirabiautoga oma kliiniku elustamiskeskusse. Arstid ja õed suutsid Seppole anda veel kaks kuud. 3 Need kaks kuud veetis ta oma kabinetis, mis oli muudetud palatiks. Haigevoodis
Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal.
Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika
Ukraina NSV-le ja Valgevene NSV-le ÜRO täisliikme staatus. 9 Baltimaade eripära NSV Liidus NSVLi kriisi ja lagunemise seisukohast on keskuse (Moskva) ja Balti riikide (Leedu, Läti ja Eesti) suhetel iseseisev ja paljuski eriline tähendus. Erinevalt teistest NSV Liidu subjektidest, s.o Ukrainast, Valgevenest, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikidest, liitus Baltikum liiduriigiga võrdlemisi hilja, kui kõik riigikorralduse põhiprintsiibid, sh keskuse ja ääremaade suhete mehhanismid, olid juba kujunenud. Samal ajal oli Balti regioonil mitmeid erisusi, mis ei lubanud keskvõimul Leedule, Lätile ja Eestile mehaaniliselt laiendada juhtimispõhimõtteid, mis olid kasutusel n-ö vanades vabariikides. Kuigi Moskval oli erineva majanduskorra ja kultuuritraditsiooniga
kättesaadavad loodusvarad nagu põlevkivi ja metsad ja eriti Leningradi lähedus. Nii tehtigi Eestist Leningradi tagamaa. Käsumajandusest mõjutatud plaanimajandus koos jõulise industrialiseerimisega (1946- 1950 suunati 38% kõigist kapitalimahutustest Eestis tööstusse) nõudis lisatööjõudu, mis eestlaste seisukohalt tähendas tiksuvat ajapommi. Nimelt hakati lisatööjõudu, võõrtöölisi, sisse tooma teistest NS V Liidu vabariikidest, mis vähendas eestlaste osa vabariigi elanikkonna hulgas. Kui see oli 1939. aastal umbes 90%, siis industrialiseerimise ja küüditamiste tulemusena oli see 1949. aastal ainult 76%. Ainuüksi aastatel 1945-1947 tuli Nõukogude Eestisse 180 000 mitte-eestlast. Aastatel 1945-1950 kasvas tööstustööliste hulk 26 000 inimeselt 81 000-ni. Tööjõuna kasutati ka sõjavange. Nõukogude Eestis paiknevates sõjavangilaagrites oli 1946. aasta kevadel üle 46 000 eeskätt
territoorum on ka rahva eluruum (piisav ja mitte piisav). Riigi rahvas on riigi põhirerrurss .Cicero: "Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu". Riigi poliitiline võim koosneb seadusandvast (parlament), täidesaatvast (valitsus) ja kohtuvõimust. Iga riik loob oma kultuuriliste iseärasuste kohase sotsiumi. Riikide poliitilise süsteemi spekter koosneb põhiliselt kas vabariikidest või monarhiatest, mis omakorda jagunevad kas parlamentaarlseteks või presidentaalseteks riikideks. Need on demokraatlike riikide põhilised tunnused. Kuid riigis valitseva demokraatia vorm sõltub omakorda tsivilisatsiooni vormist ja korrast. Peale selle on tegemist ideoloogilise valitsemisvormiga, kus võimul on mingi kindel ideoloogiline valitsusvorm (kommunistlik partei endisest kommunistlikes riikides, kirikuvõim (Vatikan) ja islamivõim (ajatolla võim Iraanis). Peale selle on tegemist
aasta saldo järgi teistele vabariikidele ning esmajoones Vene NFSV-le “võlgu” kumbki 1,3 miljardit ja Leedu 3,7 miljardit rubla.32 Neid andmeid kasutas Eestis viibides ka Gorbatšov, öeldes, et Eesti on 1,5 miljardit teistele liiduvabariikidele võlgu. Kevadeks 1991 sai Gorbatšov aru, et impeeriumi pole võimalik koos hoida, ja läks nüüd koostööle vabariikidega. 30. juulil 1991 nõustus ta ühekanalilise maksu- süsteemiga, millega keskus sattus vabariikidest täielikku sõltuvusse võtmeküsi- muses – riiklike kulutuste finantseerimises. Sisuliselt tähendas see Liidule kui ühtsele riigile kriipsu pealetõmbamist, mis andis lootust selle muutumiseks peh- meks konföderatsiooniks. Gaidari arutluse järgi sattus uuenduspoliitika ummikusse omaenda sisemiste vastuolude tõttu. “Säilitada impeeriumit jõudu mitte kasutades oli võimatu, püsida võimul impeeriumit mitte koos hoides oli samuti võimatu.”33
Nende seas olid ka kuulsad kindralid Louis Botha ja Jan C. Smuts – nad soovisid ühist föderatsiooni Briti impeeriumi koosseisus. Rahvuslaste eesotsas oli James Herzog (1866-1942) ning nende peamiseks ideeks oli, et buurid peavad ennast võimalikult palju isoleerima ja säilitama rahvuslikku puhtust, kaitstes enda kultuuri ja keelt. Lõpuks võitsid föderatsiooni pooldajad ja Suurbritanniat ja buure liitis ka 1906. a zulude ülestõus. 1910. a loodi buuri vabariikidest Transvaalist ja Oranjest ning Briti kolooniatest Kapimaast ja Natalist Lõuna-Aafrika Unioon/Liit. See sündis kokkuleppena buuri suurmaavaldajate ja Briti võimude vahel. LAU poliitika 1921. a oli Lõuna-Aafrika unioonis 70% neegreid, 20% valgeid (inglasi 40%, afrikaanereid 57%) ja 10% asiaate ja segaverelasi. Diskriminatsioon – (lad. eraldama, lahutama) alavääristamine, erinev suhtumine erinevatesse rassidesse Segregatsioon – (lad
annaabi.ee 
