austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme 19. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted (nt Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) Majanduslik koostöö (nt Vabakaubanduslepingud) Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) 20. Modernne ühiskond – Optimismi aluseks on teadus ja haridus. Oluline indiviid ja tema vabadus. Postmodernne ühiskond – Kõrgelt arenenud ühiskond, mida isel klassikultuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. 21. de jure tunnustamine – õiguse kohaselt, juriidiliselt, seaduse kohaselt, ametlikult. de facto tunnustamine – tegelikult, faktiliselt, praktikas. 22
üha süvenevad. 13. Kuidas mõjutavad looduskatastroofid, relvakonfliktid, poliitikasündmused ekspordi- ja imporditulusid? Raskem müüa sealt (eksporditulud vähenevad), valmistutakse ennustavad võimalusi ja teevad plaane, mille kohaselt ostetakse vähem sisse 14. Millised meetmed soodustavad rahvusvahelist kaubavahetust? tolliliit, st koostöö liikmesriikide vahel on teistest koostöövormidest (vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks vabakaubanduspiirkonnas eksisteerib piiranguteta kaubavahetus liikmete vahel, kuid kolmandate riikidega rakendab iga liikmesriik iseseisvat väliskaubanduspoliitikat (liikmetel erinevad tollitariifid). Tolliliidus seevastu on ühtne väliskaubanduspoliitika (ühtsed tollitariifid) suhetes kolmandate riikidega. 15. Miks on riikidel kasulik ühineda majandusorganisatsioonidesse?
*EL on üks suurimaid reeglite kujundajaid maailma kaubanduspoliitikas *Väliskaubanduse läbirääkimistel esindab liikmesriike Euroopa Komisjon *EL Nõukogu alla on loodud erikomitee -133 komitee *Osalemine ELi tasandil thendab esindatust Euroopa Komisjoni ja Nõukogu juures tegutsevates töögruppides II Ühised kaubanduslepingud Suhete aluseks nn kolmandate riikidega on ELi poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahe- výi mitmepoolsed lepingud. Vabakaubanduslepingud (vastastikused) Assotsiatsioonilepingud (vastastikused) Tolliliidulepingud (vastastikused) Partnerlus- ja koostöölepingud Üldine soodustuste süsteem (GSP) (ühepoolsed) Teised ühepoolsed soodused III Ühine tolliseadustik EÜ tolliseadustik (konsolideeritud) Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik), jõustus 24.06.2008; kõiki sätteid veel ei kohaldata. 4
ASEANi riikide vähese omavahelise lõimumise tõttu ei olnud võimalik sõlmida vabakaubanduslepingut terve regiooniga. ELi ja ASEANi liikmesriikide vahel on nüüd käimas mitmed eraldiseisvad läbirääkimised, mille raames on EL avaldanud valmisolekut pidada ka kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi sellest huvitatud ja selleks valmis olevate ASEANi liikmetega. ELi eesmärgiks on sõlmida võimalikult sarnase struktuuriga sügavuti minevad ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, millest areneks tulevikus välja ühine leping terve regiooniga. Singapuriga alustati läbirääkimisi 2010. a alguses, Malaisiaga sama aasta lõpus. 2011. a. kevadel toimus EL-ASEANi äriteemaline tippkohtumine, millega loodetakse tuleviks hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse. 2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja
· Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset puutumatust · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid 7 · Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) · Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud) o Välisabi, arenguabi, humanitaarabi, · Rahvusvahelised lepingud (nt. VeneLäti piirileping märts 2007) Peamised rahvusvahelised organisatsioonid · ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 G7 + Venemaa (1997) · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945)
5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam.
Ametnikkonna suurendamise probleem kerkis esile ka komissar Hans von der Broeki Eesti visiidi ajal. Van der Broek 9 rääkis vajadusest suurendada euroametnike arvu Eestis. Veidi aega hiljem põhjendaski valitsus oma kavatsust loobuda ametnike arvu vähendamisest just seoses eurointegratsiooni vajadustega. Liitudes Euroopa Liiduga võivad vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega muutuda Eesti jaoks problemaatiliseks. Maalehe antud intervjuus väidab Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam küll vastupidist, toetudes Soome-Eesti ja Rootsi-Eesti vastavatele lepingutele. Võimalikud olevat erikokkulepped, mida Eesti poliitikud peaksid tema arvates olema võimelised saavutama läbirääkimistel. Küsimus on selles, kas Euroopa turu avanemine Eesti kaubale kompenseerib turgude ahenemist kolmandate riikide suhtes
52 konstrueeritakse riigi suhteline asend rahvusvahelistes suhetes ning milline on riigi territooriumile omistatav strateegiline tähendus. Eesti on tänaseks suutnud välja arendada sellise väliskaubandust reguleeriva keskkonna, mis loob Eesti ettevõtjatele head võimalused eksporditurgudel konkureerimiseks. Kõigi olulisemate välispartneritega sõlmitud vabakaubanduslepingud, mille raames toimub lõviosa meie kaubavahetusest. Märkimist väärib, et need vabakaubanduslepingud loovad tingimused kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks. Nad võimaldavad Eesti eksportööridel taotleda täiendavaid soodustusi, mida on viimastel aastatel ka saavutatud. Samas muutub üha olulisemaks rahvusvaheliste kaubandussuhete mitmepoolne liberaliseerimine, mistõttu Eesti osaleb aktiivselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation - WTO) raames 2001
Tolliliiduga, on EL-is hakatud üha enam kõnelema nn kahekihilise idapartnerluse tekke võimalustest. See tähendaks seda, et osa idapartnerluse sihtriike nagu näiteks Gruusia ja Ukraina, pooldavad tugevaid suhteid EL-iga. Osa sihtriike aga tunnistaksid, et nad selleks pole valmis või siis eelistavad Armeenia kombel hoopis tugevamini integreeruda SRÜ raames loodud poliitilis-majanduslike liitudega. Suurte raskustega on tänaseks sõlminud EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Ukraina. On ju tõsiasi, et sisepoliitika on muutliku iseloomuga kogu Euroopas. Kuid EL-i idanaabrite juures lisandub sisepoliitilisele muutlikkusele geopoliitiline muutlikkus, nii et mängus on tervete riikide strateegiline tulevik ja mitte ainult nende majanduslik heaolu. Sealjuures püüavad oma geopoliitilist tähtsust tõsta nii Venemaa kui Hiina RV. Mõistagi ei soovi neist kumbki näha - 13 -
· Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset puutumatust · Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Edendada koostööd riikide vahel · Jälgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: · Diplomaatilised suhted riikide tunnustamine iseseisvana, diplomaatiliste suhete katkestamine (Usa-Iraan). · Majanduslik koostöö (nt vabakaubanduslepingud, välisabi, arenguabim koostootmine, investeeringud) · Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) Rahvusvahelised lepingud Algul võib leping olla sõlmitud vaid kahe riigi vahel, hiljem võivad sellega liituda ka teised, nii sünnib rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks.
annaabi.ee 
