Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Rühmvõimlemine (Aesthetic Group Gymnastics) on kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala. Rahvusvahelises
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks
e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poomil, eri kõrgusega rööbaspuudel, harkhüppe risti üle kitse ja vabaharjutusi.
Riistvõimlemine kui võistlussport Võimlemine on spordiala, mis nõuab sportlaselt kehalist jõudu ja paindlikkust. Ala jaguneb riist- ja iluvõimlemiseks. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga.
graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli
koha. TeamGym Euroopa meistrivõistlusi peetakse igal paarisaastal. Võistlused peetakse kolmes võistluskategoorias: nais-, mees- ja segarühmad. Võimlejate arv rühmas on 6 12. Võistlus koosneb kolmest erinevast alast: · vabaharjutus · akrobaatikarada (tumbling) · trampett. (minibatuut) 3 Vahendid ja muusika, liikumised ja tehnika Akrobaatiline rühmvõimlemine; Vabaharjutus Vabaharjutuse platsi mõõtmed on 14m x 20m. Võistluskava, pikkusega 2.30 3.00 minutit, sooritatakse ilma vahenditeta vabalt valitud instrumentaalse muusika saatel. Esinemisel nõutakse efektiivset rühmatööd, elementide head tehnilist sooritamist ja vaatemängulisi akrobaatilisi elemente. Akrobaatikarada Varustuses sisalduvad: 1.Hoojooksuala 2.Akrorada - Selle pikikesktelg peab olema markeeritud 50mm laiuse joonega, mis on akroraja värvist selgelt eristuv. 3
Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. · Omadused: Kohtunikud Raskusastmed · Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastu- pidi. TABEL. Tabelis on toodud kõik riigid, kes võitsid medaleid iluvõimlemist olümpiamängudel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronts
1 sekundi hoitud element suur viga ja emeneti ei toeta sooritatuks. 6 2.8 Naiste riistvõimlemine: Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. Ka naiste võistlustel on peakohtunik, kaks A-kohtunikku ja kuus B-kohtunikku. B-kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja sooritamist, tehnikat ning puhtust. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne).
Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. (eok.ee, 2013) Kohtunikud Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu. Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust. A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi
Individuaalne mitmevõistlus: medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluse 24 paremat meest ja naist. Nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel enim punkte. Naiste sportvõimlemises enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt. Rööbaspuud on erineva kõrgusega. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12m x 12m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel ja kestab 1,10 kuni 1,30 min. Kohtunikud hindavad harjutuse kombinatsiooni ja sooritamist, tehnikat ning puhtust. Iluvõimlemine- tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Kuigi esimesed võistlused peeti juba 1948. Aastal NSVL-is, jäi iluvõimlemine 1956. aastani sportvõimlemise varju. Iluvõimlemine saavutas populaarsust Ida- euroopas ning Rahvusvaheline Võimlemisliit otsustas 1962
annaabi.ee 
