kaasa õiguse ka seadusandja vastu. PS põhivabadused on tagatud vabadused, st PS sisaldab õigusnorme, mis keelavad avalikul võimul vabadusi põhjendamatult piirata. Sellele keelule vastavad põhivabaduste kandjate subjektiivsed õigused sellele, et avaliku võimu kandja neid vabaduse teostamisel põhjendamatult ei takista. Põhivabadus on negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus. Põhivabadus ja vabaduspõhiõigus on sünonüümid. Iga põhivabadus koosneb kahest elemendist: õiguslikust loast midagi teha või tegemata jätta ja üksikisiku subjektiivsest õigusest riigi vastu, et riik isikut õiguse kasutamisel põhjendamatult ei takista. Õigus millelegi on seega põhivabaduse üks element. Üldine põhivabadus ehk vabaduspõhiõigus on sätestatud PS § 19 lg-s 1 (vt § 19 komm 2). Põhivabaduste ehk vabaduspõhiõiguste kõrval esineb PS II peatükis ka näiteks võrdsuspõhiõigusi
PS § 26 esimene lause piiritleb sätte esemelise kaitseala sätestades perekonnaelu ja eraelu puutumatuse. Eraelu sfääri kuuluvad eelkõige intiimsfääri puutumatus, õigus seksuaalsele enesemääramisele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus oma sõnale ja pildile. PS § 26 kaitseb kõik eraelu valdkondi, mis ei ole hõlmatud mõne eraelu kaitsva erisättega. PS § 19 tagab üldise vabaduspõhiõiguse. Üldine vabaduspõhiõigus kaitseb ka isiksust (üldine isiksuspõhiõigus), tagades üldise enesemääramisõiguse ja enesekujutamise õiguse. Kokkuvõtlikult võib märkida, et kui mõni eraeluga seotud valdkond ei ole kaetud § 26 kaitsealaga, siis kuulub see § 19 lg 1 kaitsealasse. Mingil määral kaitseb isiku eraelu ka PS § 42, mille kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse
Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA § 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS Sätestus: §19 lg 1 ja lg 2 Miks ei ole §20 üldine vabaduspõhiõigus? Seal on sätestatud teistsugune vabadus, nn isikuvabadus (füüsiline vabadus liikuda) §19 on sätestatud nimetama vabadussfäärid, need, mis ei ole eriliste vabaduspõhimõtetega kaetud, kinnipüüdev põhiõigused, püüab kinni sellised riived, mis ei ole tagatud mitte ühegi spetsiifilise sättega Kaitseala: mida kaitseb üldine vbs õ? Kas kaitsud on kõik vabadussfäärid, kõik tegevused, mis ei ole
füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse ehk omavolilise vahistamise või kinnipidamise eest 74. PS § 34 sätestab igaühe, kes seaduslikult viibib Eestis õiguse vabalt liikuda ja elukohta valida. PS § 19 lg 1 ei nimeta erinevalt muudest põhiõigustest vabaduse eset, siis saab selleks vabaduse esemeks olla ainult vabadus ise. Vastavalt sellele seisukohale tagab PS § 19 lg 1 igaühe õiguse teha ja tegemata jätta mida iganes. PS § 19 lg-s 1 sisalduv üldine vabaduspõhiõigus kujutab endast lex generalis't, mis taandub, kui on riivatud mõni eriline 73 Maruste, R. Põhiseadus ja selle järelvalve, Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 1997, lk. 57. 74 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 27 vabaduspõhiõigus.75 Seega iseloomudstab üldise vabadusõiguse ja erilise vabadusõiguse
................................................................ 26 § 16 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................28 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid........................................................................................28 § 18 Põhiõiguste struktuur......................................................................................................... 29 § 19 Üldine vabaduspõhiõigus...................................................................................................31 IV OSA: Riigikorraldusõigus........................................................................................................ 32 1. Peatükk: Üldosa......................................................................................................................... 32 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse.............................................................
................................................................ 28 § 16 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................30 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid........................................................................................30 § 18 Põhiõiguste struktuur......................................................................................................... 31 § 19 Üldine vabaduspõhiõigus...................................................................................................33 IV OSA: Riigikorraldusõigus........................................................................................................34 1. Peatükk: Üldosa.........................................................................................................................34 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse...............................................................
..........................................................31 §17 siseõiguslikult konstrueeritud põ kontrolliskeem...................................................................34 I siseõiguslikult konstrueeritud..................................................................................................34 II kontrollskeem.........................................................................................................................34 § 19 Üldine vabaduspõhiõigus...................................................................................................34 IV OSA: Riigikorraldusõigus........................................................................................................35 1. Peatükk: Üldosa.........................................................................................................................35 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse...............................................................
§ 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras 22 § 14 Põhiõiguste funktsioonid 25 § 15 põhiõiguste kandjad 25 § 16 põhiõiguste adressaadid 27 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid 27 § 18 Põhiõiguste struktuur 28 § 19 Üldine vabaduspõhiõigus 30 IV OSA: Riigikorraldusõigus 31 1. Peatükk: Üldosa 31 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 31 § 21 Kõrgemad riigiorganid 32 2. peatükk: rahvas 33 § 22 Kodakondusus 33
Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). (Vt ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 6.2.) 18.10. Võrdsusõigused Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb võrdsuspõhiõiguste mõistmiseks põhjapaneva tähtsusega tõdemus: et teha kindlaks, kas
annaabi.ee 
