Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta s...
La traviata Hanna-Marii Kaljas Helilooja Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Click to edit Master text styles Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise Second level tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzo...
Paide Gümnaasium Käty Kuusemets 10 humanitaar La Traviata Retsensioon Paide 2011 Kolmandal veebruaril külastasime klassiga Estonias ooperit ,,La Traviata". "La traviata" see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil ,, La dame aux Camelias", mis avaldati 1848. aastal. ,,Traviata" esietendus toimus 6.märtsil 1853.aastal Veneetsias. ...
Retsensioon La traviata ,,La traviata" oli esimene ooper mida ma vaatamas käisin. Minu arvates sobis see väga hästi esimeseks korraks. Etenduse sisu ei olnud igav ja tegevust oli palju. Oli selgesti näha ,et lavakaunistuste ja näitlejate rõivastega oli palju vaeva nähtud. Lavakaunistused oli minuarvates kõige huvitavamad esimeses ja kolmandas vaatuses. Nende vaatuste lavakaunistused meeldisid mulle ,sest need sobisid sinna ,esimeses vaatuses oli tegemist mingisuguse balliruumiga mille keskel oli purskkaev ja mida ümbritsesid peeglid mis omakorda tekitasid hea effekti. Kolmandas vaatuses oli kujutatud peategelase Violetta magamistuba ,lava keskel oli looridega voodi ja selle kõrval oli pisike laud ning tool. Teise vaatuse lavakaunistus ei meeldinud mulle eriti ,sest tegemist oli hooviga ja see ei olnud neil just kõige paremini valmistatud.Näitlejate rõivastus oli...
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
8B Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball ...
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armas...
Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaik...
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Lapsepõlv Verdi sündis Parma lähedal asuvas Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. Verdi isa oli trahteripidaja. Õpingud ja töö: Noorena alustas ta klaveriõpinguid Busseto kiriku organisti juhendamisel ning 11- eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse naasma. Kodusse naastes sai temast sealse kohaliku muusikaelu juht ning Antonio Barezzi (kohalik metseen) toetas tema loomingut. Barezzi võttis ta oma tütre muusikaõpetajaks. Peale oma laste surma alustas Verdi oma esimese ooperi kirjutamist. Oma elu ajal kirjutas ta väg...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Jose...
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
annaabi.ee 
