sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab kasutata vaatlusteks kahe silmaga) ja objektiivide juures (optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile). Kumerlääts Nõguslääts Täielik ja osaline kuuvarjutus Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas.
kogumid jaotuvad reaalseteks ja hüpoteetilisteks.piiratud väärtusvaru-võimalike väärtuste hulk on lõplik ja mitte väga suur,piiramata väärtusvaruga tunnus- v v hulk on lõpmata suur v praktiliseks kasutamiseks liiga suur. 4.Põhimõisted-statistika on informatsioon kogumikest,praktiline tegevus infor. Hankimiseks.statistika on teadus,mis täpsustab metoodika. 7.Millised on olemas vaatlused?Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus)
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja
vaatluste ja dokumentide vahendusel. Neid meetodeid nimetatakse ka kogemuslikeks meetoditeks, st nende lähtekohad on otseselt tajutavad meie meelelunditega.) ja puhtteoreetilised (nende meetodite puhul saadakse uurimustööks vajalikud andmed ja tulemused formaalloogilise arutelu vahendusel). 16. Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded. Vaatluseks nim. uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist. Vaatluse käigus toimub faktide ülestähendamine, fikseerimine; faktid klassifitseeritakse teatud
kaadrile jäädvustatakse mitmekordse säritamise teel mitu eri objektide kujutist. Negatiiv - fotokujutis, mille heleduse suhteline jaotus (läbivas valguses) võtteobjekti omale vastupidine (must-valges filmi puhul). Värvifilmi puhul on fotokujutis, mille iga elemendi värvus on võtteobjekti vastava elemendi täiendvärvus. Värvinegatiiv koosneb kollasest, purpursest ja taevasinisest osakujutisest. Objektiiv - optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise. Objektiivide põhiparametriteks on fookuskaugus, vaatenurk, lahutusvõime, töökaugus ja täisava Panoraamfilm - film, mis on jäädvustatud harilikult kolmele 35-mm filmile ja mis projekteeritakse kolme projektori abil suurele silinderekraanile Panoraamfotoaparaat - normaalobjektiiviga fotoaparaat, millega saab teha laiu võtteid (võttenurk üle 100 kraadi)
mõlemale poole. Kord nad suurendavad mõõtmistulemust, kord vähendavad. Suure hulga kordusmõõtmiste puhul võrdub nende algebraline summa nulliga. Järelikult saab juhuslike vigade mõju vähendada rohkete kordus- mõõtmistega. Parallaktiline viga tekib kui mõõdetav objekt ei ole vahetus kokkupuutes mõõtevahendiga, vaid ta projekteeritakse silmaga mõõtevahendi skaalale. Sel juhul oleneb lugemi suurus silma asendist. Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm asetsema sirgel, mis läbib objekti otspunkti ja tema kujutist peegelskaalal. Arvude esitamine Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,981024 kg Prootoni läbimõõt on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m
ankeetlehe küsimustele; c) korrespondentvaatlus, kus korrespondendid (eraisikud või firmad) regulaarselt koguvad ja saadavad andmeid varem koostatud programmi või küsitluslehe alusel. 3. Dokumentaalvaatlus kujutab endast kirjalikul (või elektroonsel) kujul olevate allikate (aruandlus, arhiividokumendid, andmebaasid) uurimist. Statistilise andmestiku kogumisel on kaks võimalust: mõõta kõiki üldkogumi objekte (kõikne statistika) või ainult teatavat osa nendest. Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise ulatuse järgi. 1. Monograafilise vaatluse korral jälgitakse ainult ühte elementi ja tehakse selle alusel järeldus kogu kogumi kohta. 2. Võrdlev- monograafilise vaatluse puhul võetakse vaatlusobjektist (grupist) välja kaks erinevat, enamasti kaks äärmist elementi (parim ja halvim firma). 3. Põhimassi vaatlusega hõlmatakse peamine osa vaatlusobjektist, kõrvalise tähtsusega osa jäetakse välja (turu-uuringud). 18
Vaatlus on sündmuste otsene ja vahetu registreerimine. Vaatluseid liigitatakse : - bioloogilised vaatlused; - foto-videovaatlused; - geofüüsikalised vaatlused; - geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud tunnuste järgi : fakti uudsus, faktis sisalduva info maht, seoste ja omaduste iseärasused jne
Eetilised aspektid – eetilisem on uurija isiklik osalemine Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001) Vihje uurija aktiivsele osalemisele andmete kogumisel Samas on arvesse võetud nö faktiliste objektide olemasolu Mis vahet on kvant. (standardiseeritud) ja kval. (mittestandardiseeritud) vaatluse vahel? Vt http://samm.ut.ee/vaatlus Vaatluse ettevalmistamine Vaatlusobjekti valik Vaatlustehnikad Valmistumine interaktsiooniks vaatluskohas – sisenemine eeldab teatud käitumismaneeri, keeležanri kasutamist, tuleb valmis olla seletuste andmiseks Suhtlemine vaatluskohas on teistele osalejatele nende päriselu Lahkumine vaatluskeskkonnas on samuti raske Osalus vs vaatlus Rõhuasetus võib olla kas vaatlusel või osalusel olenevalt uurija aktiivsusest Passiivne osalus – aktiivne vaatlus Passiivne vaatlus – aktiivne osalus Tasakaalustatud osalus ja vaatlus
5. arutlus hindab ja tõlgendab saadud tulemusi. 6. Järeldused rajanevad saadud tulemustele. Vaatluse korraldamine: · probleemi tunnetamine; · mitteametlik (eel-)vaatlus; · eesmärgi (hüpoteesi) sõnastamine; · vaatlusandmete fikseerimise vormi koostamine; · vaatlus; · tulemuste analüüs; · vormistamine. Vaatluse organiseerimine eeldab (viidatud Tomsoni konspekti järgi): · eesmärgiasetus ja vaatlusobjekti valik · programmi või skeemi, struktuuri (etappide) koostamine · tulemuste fikseerimine päevik, protokoll vms · tulemuste loogiline ja statistiline analüüs · kordamise võimalus Ohud Osalejate reaktiivsus oht, et esimene eelnev uurimine võib mõjutada järgmiste tulemusi; võimalused seda ületada: a) jagada valim kaheks, erinevatel osadel kasutada erinevaid protseduure;
b. sekundaarsed (majandusarvestus, raamatupidamine) 2) vaatlus sageduse järgi: a. pidevad vaatlused, uuritavad sündmused registreeritakse toimumise hetkel või kindal ajaperioodi vahemiku jooksul(raamatupidamine, rahvastku jooksev arvestus) b. korduvad vaatlused, teatud ajavahemike tagant (inventuurid, leondused) c. ühekordsed vaatlused 3) vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: a. kõikne vaatlus, hõlmab kõiki uurimisobjekti liikmeid b. mittekõikne e. osavaatlus, hõlmab ainult teatud osa liikmeid, aga tulemused üldistatakse kogu vaatlusobjektile. 4) Andmete hankimise protseduuri järgi: a. otsene e. visuaalne vaatlus, vaatleja oma silmaga registreerib uuritavad tulemused b
annaabi.ee 
