Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt Kuna Kose on Tallinnale lähemal, siis jõuab signaal vaatlejani kiiremini kui Tartu Signaal Sündmuste samaaegsus sõltub vaatlejast Kui rong liigub, siis perroonil oleva vaatleja jaoks välgulöögid vedurisse ja viimasesse vagunisse on samaaegsed, kuid rongis olev inimene näeb, et esmalt lõi välku vedurisse ja siis
Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks VIRMALISED Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus.
Kui mõtiskleda, mis on üldse kunstniku puudutus, siis võib teha mitmeid järeldusi. Muuhulgas võib jõuda selleni mida on otseselt näha ja ka kaudselt tajuda läbi tunnetusliku maailma või filosoofilise perspektiivi. Mitte ükski lähenemine kunstniku puudutusele pole vale ega ka mitte ainuõige. Kuid läbi oma kogemuse iga inimene, võib läbi filosoofilise perspektiivi kõige kindlamini kogeda seda maagilist kunstniku puudutust, mis peaks iga tema tööga kanduma edasi vaatlejani. Vaja on seda tunnetuslikku poolt siiski iga teose puhul, muidu jääb vaatlejal saamata see ainuomane kogemus vaadeldes autori tööd. Küsimus on aga see, et kuidas seda võib vaatleja saada, kuidas kunstnik seda saavutada? Mis võiks emba kumba aidata selleni jõuda? Sellele mõttele selget ja ühest kindlate reeglitega raamistikku polegi otseselt võimalik anda. Kuigivõrd on üldiselt ühiskonnal see võimalus vastutus võtta enda õlule ning suunata inimest
1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub superpositsiooni tõttu. Tekib interferents, mille korral erinevad laine osad pärast objekti läbimist jõuavad vaatlejani, pärast erineva teepikkuse läbimist. Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Difraktsiooni formalismi saab kirjeldada ka nii, et lained levivad piiratud ulatuses vabas ruumis. Kasutades difraktsiooni võrrandeid, saab uurida laserikiire profiili laienemist, radariantenni kiire kuju ja vaatevälja ning ultraheliandurit. Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri
Millise kiirusega sõidab jalgrattur, kui ratta pöörlemissagedus on 4 Hz? 13. Auto sõidab kurvis kiirusega 108 km/h. Leia kurvi raadius kui kesktõmbekiirendus on 2 m / s 2 ? 14.Karusellil istuv laps liikus mööda 9 meetrise raadiusega ringjoont ja läbis 0,5 sekundiga 3 meetrit. Arvuta lapse kiirus, kiirendus. 15. Pikeeringust väljumisel on lennuki trajektoor ringjoone kaar raadiusega 800 m. Arvuta lennuki kiirus, kui kiirendus on 50 m / s 2 ? 16.Järve kaldal seisva vaatlejani jõudis 6 s jooksul 4 laineharja. Esimese ja kolmanda laine harjade vaheline kaugus oli 12 m. Leida laine periood, pikkus ja levimiskiirus. 17.Gürokompassi vurr teeb 24000 pööret minutis. Kui suur on selle a) pöörlemissagedus, b) periood ja c) nurkkiirus? 18.Kaater sõidab merel kiirusega 54 km/h. Kahe laineharja vaheline kaugus on 10 m ja võnkeperiood 2 s. Millise sagedusega löövad lained vastu kaatrit, kui see liigub lainete levimise sihis? Vastassihis?
Nähtus on tavaliselt jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Selle tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär ehk päike on loojudes pigem kollane kui punane. Rohelise kiire põhjuseks on see, et päikesekiired ei liigu mitte otsejoones, vaid pisut kaardudes, kusjuures kaardumise ulatus sõltub valguse lainepikkusest. Väiksema lainepikkusega sinakasrohelised valgusosised kaarduvad rohkem kui suurema lainepikkusega punased. Seega tekib hetk, kus punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad. Kui atmosfäär ei ole piisavalt läbipaistev, siis nähtus ei teki, sest atmosfäär neelab sinakasrohelise valguse. SLAID 6 Tara ehk pärg on värviline oreool, mis kujutab endast 15 kraadi laiusega värvilisi rõngaid kuu- või päikeseketta umber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad
Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud. (Kamenik, 2011) Näiteks võivad muutuda nähtavaks silmapiiri taga olevad reaalsed objektid või on tõusva/loojuva päikese kuju moonutatud. Enamasti korraga olemas nii asukoha- kui ka kujumoonutus. Miraaži põhjuseks on valguse suuna muutumine või peegeldumine atmosfääris, nii et valgus jõuab vaatlejani ebaharilikust kohast. Miraaži puhul on vajalikud erineva tihedustega õhukihtide olemasolu, sest valguse murdumisnäitaja sõltub keskkonnatihedusest, seega samuti õhu tihedusest. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist, alumist ja külgmiraaži. Külgmiraažide puhul tekib kujutis originaalobjektist paremale või vasakule Alumine miraaž Maapinnalähedases õhukihis võib tiheduste erinevuste tõttu samuti tekkida märgatav
Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?
tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). Samal ajal paistab täht järjest punasem ja tumedam, kuni lõpuks muutub nähtamatuks. Sellise "värvide mängu" põhjustab jällegi tugev gravitatsioon. Tugev gravitatsioon kutsub esile punanihke tähe pinnalt vaatlejani jõudnud valgus punaneb. Mustade aukude kokkupõrkel gravitatsioonilained Tähe massiga mustad augud võivad kasvada tõmmates kaastähte ümbritsevat gaasi. (toiduks: gaas ja tolm) Kuidas surevad? Kvantaurustumine (Hawkinsi avastus) See põhineb tõsiasjal, et väli augu sees pole tardunud, vaid liigub koos kõige muuga tsentri poole.
tekkimine · Tekib uduse ilmaga, kui päike paistab läbi udu piisavalt hästi, et tekitada täisvarjusid. · Niisiis saab udukaart näha selge taevaga uduga päikese vastas · Uduvikerkaar on tavaliselt valkjas, harva kerge punaka või sinaka varjundiga ning tekib sageli enne udu hajumist · Tähele võib panna, et udukaare alumine osa on tugevam ja paksem, kuid ülemine osa nõrgem. See on seotud udu tihedusega ning kui paljudelt piisakestelt valgus vaatlejani jõuab. · Udukaar tekib nagu vikerkaargi valguse peegeldumisel ja murdumisel piiskades, kuid ühe olulise erinevusega: difraktsioon mõjutab udukaare välimust oluliselt . · Difraktsioon tähendab lainete paindumist tõkete taha ning mida lühema lainepikkusega on lained, seda väiksemad peavad olema objektid, täpsemalt ligikaudu samas suurusjärgus lainepikkusega, et difraktsioon muutuks oluliseks (nähtavaks). · Kui on pime ja udu on väga tihe, saab
sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk(koosneb
mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega.
tõstab temperatuuri kanalis ligikaudu 30 000 K3. See põhjustab omakorda suure rõhuerinevuse kanali ja ümbritseva keskkonna vahel, mistõttu kanalis paisuv õhk tekitab lööklaine, mida me tajume tugeva ,,pauguna". Erinevalt viivu kestvast välgust, kostub müristamine aga mitu sekundit. Seda ei põhjusta aga pilvedevaheline kaja, nagu tihti arvatakse vaid hoopis see, et välk on haruline ning mitmeid kilomeetreid pikk. Seetõttu jõuab ,,pauguna" tajutav lööklaine vaatlejani erinevatest kohtadest erinevatel aegadel ning müristamine ei olegi oma põhimõttelt muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte. Oma ehituselt on, nagu eelpoolgi mainitud, pilved hõredad ja seetõttu jääb kaja neilt inimkõrvale tajumatuks. Samas ei saa väita, et kaja pilvedelt, kui nähtust, iseenesest olemas ei oleks. On küll. Ülitundliku aparaadi,
Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus
Kuigi valguse kiirus jäi mõõtmata, uskus Galilei selle lõplikusse ja pakkus välja, et valgus on helist vähemalt 10 korda kiirem.Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Teadlane taipas, et poole aastatga oli Maa Jupitesist ligi 300 miljonit kilomeetrit kaugemale liikunud. Vaadeldav nähtus hilines, kuna valgusel kulus vaatlejani jõudmiseks nüüd rohkem aega. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. · Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Tänapäevaks on selle väärtus teada juba sedavõrd täpselt, et pikkusühik 1 meeter on defineeritud valguse levimise kaudu. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. ABSOLUUTKIIRUS
igaveseks kosmilisse ruumi. Kui keha kiirus on teisest kosmilisest kiirusest väiksem, peatab gravitatsioon keha ja too langeb gravitatsioonikeskme poole tagasi. Massi kasvades gravitatsioonijõud tugevneb ja gravitatsioonikeskmest kaugenedes gravitatsioonijõud nõrgeneb. Neutrontähti Laplace ei tundnud, kuid ta oletas, et on olemas taevakeha, mille pinnal teine kosmiline kiirus ületab valguse kiiruse. Valgus ei saa sellelt tähelt gravitatsiooni tõttu kosmosesse lennata ja kauge vaatlejani jõuda, mistõttu meie tähte ei näe, kuigi ta kiirgab valgust. Laplace'i järeldus on mõistetav. Selleks, et gravitatsioon peaks valguse kinni, peaks Maa aine tihedusega tähe diameeter olema 250 korda suurem päikese omast ja 27 tuhat korda suurem Maa omast. Teine kosmiline kiirus oleks selle tähe pinnal tõepoolest 27 tuhat korda suurem, kui Maa pinnal ja võrduks ligikaudu valguse kiirusega, mistõttu täht poleks nähtav.
keha raskusväljast. Seda kiirust nimetatakse paokiiruseks (ehk III kosmiliseks kiiruseks). Kuul on paokiirus ca 2,4 km/s Maal on paokiirus ca 11,2 km/s Päikesel on paokiirus ca 618 km/s Musta augu korral ületab paokiirus valguse kiirust so 300 000 km/s Kuna miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus, siis satuvad nii valgus kui mistahes muu mateeria, sealhulgas ka informatsioon, musta augu poolt seatud „gravitatsioonilõksu“ ning ei jõua sealt kunagi mustast august väljaspool asuva vaatlejani. Iga (taeva)keha jaoks on olemas kindel raadius nn Schwarzschildi raadius (Rs), milleni teda kokku surudes saavutatakse olukord, kus paokiirus muutub valguse kiirusest suuremaks Näiteks Päikese Schwarzschildi raadius on 2 950 m, Maa oma aga 9 mm. Võib vaid ette kujutada milline peab olema ühe musta augu tihedus, et ta saavutaks eespool kirjeldatud omadused. 7) MIS ON GALAKTIKA, LIIGID, LINNUTEE Linnutee – meie Galaktika. Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma
keha raskusväljast. Seda kiirust nimetatakse paokiiruseks (ehk III kosmiliseks kiiruseks). Kuul on paokiirus ca 2,4 km/s Maal on paokiirus ca 11,2 km/s Päikesel on paokiirus ca 618 km/s Musta augu korral ületab paokiirus valguse kiirust so 300 000 km/s Kuna miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus, siis satuvad nii valgus kui mistahes muu mateeria, sealhulgas ka informatsioon, musta augu poolt seatud „gravitatsioonilõksu“ ning ei jõua sealt kunagi mustast august väljaspool asuva vaatlejani. Iga (taeva)keha jaoks on olemas kindel raadius nn Schwarzschildi raadius (Rs), milleni teda kokku surudes saavutatakse olukord, kus paokiirus muutub valguse kiirusest suuremaks kus G=6,67·10-11 N·m2/kg2 – gravitatsioonikonstant; M – taevakeha mass ja c=3·108m/s – valguse kiirus vaakumis 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma asukohta) ja kinnistähtedele (mille
ühesugune nii rongi kui ülesõidukoha juures seisva auto suhtes. Sellest postulaadist järeldub nii mõndagi ebatavalist. Kujutame ette, et meist möödub valguse kiirusega võrreldava kiirusega kihutav rakett ja selle keskel istuv reisija süütab tiku (joon. 2). Raketi sabas ja ninas istujad näevad seda tähtsat sündmust muidugi ühel ja samal hetkel toimuvat, kuna signaal liigub mõlemani ühe ja sama kiirusega ning valgusel on läbida mõlema vaatlejani ühepikkune tee. Kõrvaltvaatajale aga tundub, et raketi ahtrini jõuab valgus kiiremini, sest signaali levimise ajal tuleb ahter signaalile vastu, raketi esiots aga vastupidi, eemaldub kohast, kus tikku tõmmati. Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3
25) TA v.t. (8.2) ja (8.3). Seda olukorda kirjeldab joonis järgmisel leheküljel üleval. L1 on mingil ajahetkel väljakiiratud laine, temale järgnev laine L2 on kiiratud ühe perioodi TA võrra hiljem. Vaatleme paremale poole levivat lainet, mille kiirus on v . Lainete L1 ja L2 vahemaa on ühtlasi selle laine pikkus A . Laine L1 on parajasti jõudnud vaatlejani. Vaatleja poolt mõõdetuna on lainepikkus kui vahemaa lainete L1 ja L2 vahel samuti A . Et laine levimiskiirus on nii allika kui vastuvõtja jaoks v ja sagedus avaldub valemi (8.25) põhjal v / , siis nii allika poolt kiiratav sagedus kui vaatleja poolt tajutav sagedus peavad olema võrdsed. 9
· Aja aeglustumine. Relatiivsusteooria kohaselt pole aeg absoluutne, vaid suhteline. Kõik me teame, et aeg liigub ainult ühes suunas ja teda ei saa tagasi. Suhtelisust on kõige parem mõista , kui alustada samaaegsuse mõistest. Me oleme harjunud, et sündmused on samaaegsed, kui nad toimuvad ühel ja samal ajahetkel. Niikaua on asi lihtne, kui sündmused toimuvad ruumis teineteise lähedal. Kui aga vahemaa on suur? Siis tuleb arvestada, kui kaua signaal sündmuse toimumisest vaatlejani jõuab. Olgu signaaliks valgussähvatus. Kui vaatleja on võrdsel kaugusel mõlemast allikast ja ta näeb sähvatusi samaaegselt, siis on tema jaoks sündmused samaaegsed. Kui aga teine vaatleja liigub näiteks parempoolse allika poole, siis tuleb parempoolsest allikast tuleval valgusel läbida lühem vahemaa kui vasakust allikast tuleval valgusel ja sellisele vaatlejale tundub, et parempoolne sündmus toimus varem. l1 l2 l1 = l2
annaabi.ee 
