(silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18. Mida tähendab tajuline püsivus? Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. Kui objekt kaugeneb, siis tema suurus justkui muutub, aga inimene teab, et tegelikult ei muutu.
analüüs) Ülevalt-alla töötlus – teadmispõhised protsessid, protsessid, mida suunavad ideed ja ootused, mis tajuja antud olukorras on. (Mõtted looma mõistest aktiveerivad, mis seejärel aktiveerivad neis sisalduvad tähed) 17. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Objekti kauguse ja kujutise suuruse seos. Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise. Kaugemal olevad objektid tekitavad väiksema kujutise. Teadvusväline tuletamine – H.von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised):
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine. Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus. Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt. Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)? 18. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet
aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist püsivus? stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab.
Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus. Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt. Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)? 25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet
tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine. 13. Bioloogilise liikumise iseärasus ja avastamine. 14. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus (konstantsus)? Too näiteid! Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. 15. Millal/miks taju eksib? TÄHELEPANU 16. Defineeri „tähelepanu“ mõiste.
● tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine?
aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist püsivus? stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab. 1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri mõiste. Selgita, mille kogevad inimesed suuremal või väiksemal poolest erinevad kujund ja mõiste määral. Nad sarnanevad reaalsetele teineteisest
Geštaltprintsiipe - Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea Jätkuvus Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline on tajuja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset “pilti” tõlgendab – mis on taust ning mis ei ole. Tajuline püsivus (perceptual constancy) – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale Indutseeritud liikumine – objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel