Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab vaid isik, kelle pea, käsi ja süda töötavad üheskoos. Teosel peab kindlasti olema ka idee või mõte. Teos ilma mõtteta on kui inimene ilma hingeta tühi ja igav. Nii nagu suhtleb kirjanik raamatute näol lugejatega, suhtleb ka kunstnik oma maalide, skulptuuride, ehitiste ja nikerdistega vaatajatega. Mõte ja idee moodustavad kunstiteose, elava hinge, tema tõelise sisu. Kunst on üks kahest inimkonna progressi teguritesit, mille abil inimene suhtleb. Sõnad, mille kaudu inimene suhtleb mõttega ja kunst, kus inimene suhtleb nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku moodustavad terviku. Kunsti abil me suhtleme. Mikk Tehvan 11B.
meelestatud, nooremad isegi tantsisid laulude taustal. Leidsin kontserdil käies vaid head. Kohalikest üritustest on see minu arvates olnud seni kõige võimsam. Seda kindlasti juba seepärast, et niisugust lauljat pole kaua seal nähtud ning samas sai koor ka ise kaasa lüüa. Positiivseks võin muidugi pidada kontserdi puhul ka seda, et Uku suhtus kõigisse vaatajatesse väga hästi ning oli sõbralik. Enamik nii kõrge lennuga lauljaid jääb oma uhkuse küüsi ning on vaatajatega ehk pisut liiga tõredad. Uku Suviste selline polnud ning ilmselt on see üks suur pluss lauljaks olemises. Kontsert meeldis mulle tõesti väga palju, seega soovitan Uku Suviste kontserditele minna ka kõigile oma tuttavatel ning lähedastel. Positiivseid elamusi oli näha ka paljude ürituselt lahkunute nägudest.
lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see napp lavakujundus väga hästi, kuna see jätab tähelepanu keskpunkti näitlejad. Lavastus hõlmab lühijutte „Paks ja peenike“, „Missugune kolmest“, „Diplomaat“, „Albioni tütar“, „Õnnepojuke“, „Koomik“ ja „Maailmale nähtamatud pisarad“ ning lühinäidendeid
jne.). Kasutades erinevaid võimalusi võib jõuda suurepäraste tulemusteni. Metalsed maskid ja kostüümid, erinevatele pindadele projekteeritud filmid, kõikvõimalikud heli ja valguse efektid kõik see kokku moodustab terviku, mis oluliselt erineb seni mõistetud traditsioonilise teatri tähendusest. Muutumas on ka ruumijaotus. Tänapäeva teatris on veel selgesti eristuv aktiivne tsoon ja passiivne tsoon - on lava näitlejatega ja auditoorium vaatajatega. Teatri edasine areng püüab nüüdsest rohkem endaga kaasa haarata ka vaatajaid. Selleks tuleb kõigepealt lammutada nn nelja-seina-ruum. Ühe lava asemele kerkib peagi mitmeid eritasapindadel asetsevaid platvorme, millest osad võidakse paigutada ka publiku sekka. Kõige selle eesmärk on saavutada vaatajatega tihedam kontakt, et muuta teater rohkem kogemuslikuks. 9 Eesti teateri ajalugu
Lumesadu, kingisadu, pildisadu... Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest
pääsemise nimel, milles ei olnud osalenud veel ükski ENSV teatritest. Dekaadist osavõtmine omandas Vanemuise jaoks suure tähenduse, kuna selle kaudu suudeti põhjendada Liidu kultuuriorganisatsioonidele harukordse nähtuse "Vanemuise" mitmezanrilisena eksisteerimise rahastamise küsimus. 1961. aastal alustas Irdi eestvedamisel tööd Vanemuise stuudio (ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio) Tartu vaatajaskonnaga paremate suhete loomise eesmärgil alustas Ird vestlusringe vaatajatega, mis leidsid aset pärast esietendusi. Sellest tsensuurivabast mõttevahetusest arenes 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate alguses välja oluline suhtlussild Tartu üliõpilaskonna ja teatri vahel. Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis,
käinud; milline on antud teema jms. Samas tuleb nentida, et Eesti on väike ning kuna saadet on toodetud juba aastaid, kipuvad eksperdid korduma, nt olen märganud tihti saates Ahto Lobjakat. Saate käigus publikut ei kaasata, mida minu arvates võiks muuta. Välisilmal on küll Facebooki keskkonnas oma lehekülg, kuid seal jagatakse ainult erinevaid saatelõike. Samas võiks sotsiaalmeediat kasutada ka oma vaatajatega kontaktis olemiseks. Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt.
Inimesed on harjunud elama mugavat elu. Miks peaks millestki loobuma, kui raha on ja võimalusi on? Kui mingi kanal reklaamib nt ostuvaba päeva või mõnda muud selletaolist ettevõtmist, mis piirab mingil määral inimeste vabadust teha seda, mida nad parasjagu teha tahavad ja on harjunud tegema, siis toob see kaasa pahameele. Seetõttu enmus kanalei ei võta sellise tooniga reklaame isegi oma kavadesse üldse sisse, kuna nii välditakse konflikte vaatajatega. Samuti on imelik näidata päev läbi mingeid kaupu reklaamivaid klippe, et tulge ja ostke ja siis järsku vahele, et ärge täna ostke. Ja kõigele liskas pahandaksid suured rikkad reklaamitellijad, kui telekanal propageeriks mitte ostma. NB! See on see minu enda jutt...kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist
näitus Tallinnas Narva mnt baari ruumides, kus äsja ERKI lõpetanud seltskond graafikuid defineeris Uue eesti graafika. Plakati kunst haaras palju tähelepanu ja on tagantjärgi oluline panus selle kümnendi kunstilukku. Plakati kaudu jõudis kunst tänavale, ja ka näiteks sisekujundusse. Tehniliste võimaluste areng tõi kaasa fotomontaazi. Olulisem zanr on kindlasti perfomance- lausa eesti kunsti ekspordiartikliks. Kurvitz, Pere ja Muru kõnelesid performanci kaudu vaatajatega vahetult. Siim Tanel Annus alustas 1980 aiaetendustega kus Multipitseeritud inimese käsitlemine pakkus vaatajale siin ja praegu elamusi. Tartlased jätkasid Tarule iseloomuliku kohaspetsiifilise privaatsuse üle küsimisega tegevuskunsti kaudu. Arhitektuuri valdkonnas olid kaheksakümnendad kiired ajad. Rohked avalikud konkursis hoidsid arhitektidel käed tööd täid, olgugi et paljud tööd teostuseni ei jõudnud. Omamajandamisele läinud
sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks. Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega. NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument? Nii tantsustiil kui ka tantsija stiil (omapära) on võtmeelementideks töö identiteedi määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega (tekstiga) teevad etendusest selle, mis ta on. Osa koreograafe loob liigutused lavastuse loomisprotsessis koos tantsijatega - arvestades tantsija kehalisi iseärasusi ja füüsilisi võimeid, tema
Kokku 94 osa. Reinhardti teatrimõistmist kujutanud klassikaline näitekunst Viini teatris, mis mängis Brahmi stiilile vastantlikult. Ta leidis, et näitleja potentsiaal läheb kaduma, kui Brahm keskendub ainult kirjaniku sõna truudusele. Brahmi realismi-mõiste oli Reinhardtile liiga kitsas. Brahmil jäi tema arvates puudu ka ilust ja ülevusest. Brahmi üheks lavanaturalismi nõudeks oli neljas sein: vältida tuleb igasugust suhtlemist publikuga. Reinhardt aga vajas kontakti vaatajatega. Deutsches Theater'is kujunes opositsiooniline rong, mis otsis Brahmi suunale kunstilist alternatiivi. Nii hakkas Reinhardt näitlejatöö kõrvalt ka lavastama. Noorte näitlejatega sõitis ta suvel turneele, kus anti iseseisvaid etendusi. Ta on loonud mitmeid väiketeatreid ja ka teatrite haldusfirma. Loomisega alustas 1901 (1901 1905) Väike Teater (Kleines Theater). Läbimurre trupiga 1903 Gorki ,,Põhjas" lavastusega. Selle sündmusega lahkus Reinhardt lõplikult Brahmi trupist
LISA 2 129 • mõtleb välja originaalseid helisid • armastab tantsu ja muusikaetendusi Näitekunst • ilmutab huvi näitlemise vastu ja naudib seda • kujutleb end meelsasti mõne teise karakteri, looma või objekti rollis • kasutab häält erineva käitumislaadi peegeldamisel • saab aru etenduse konfliktist • väljendab tundeid miimikaga, žestide ja kehakeelega • naudib kuulajate-vaatajatega tekkivat emotsionaalset sidet • ilmutab võimet dramatiseerida tundeid ja sündmusi • jutustades “lavastab” dramaatilise situatsiooni Kunst • joonistab eri objekte • paneb joonistustesse perspektiivi, kompositsiooni ja proportsiooni • suhtub kunsti tõsiselt ja naudib seda • ilmutab kunsti mõistmisel originaalsust • tunneb huvi uute materjalide ja tehnikate kasutamise vastu • täidab kunstiga oma vaba aega
annaabi.ee 
