1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel.
damsel and go to sleep in her lap, and thus the hunters take it Gootika vaibamotiiv eeskuju Aadelkonna kapriis Shakespeare kiitus neile, kes püüavad Ükssarve kinni: wert thou the unicorn, pride and wrath would confound thee and make thine own self the conquest of thy fury Ükssarve skelett loomaaia pargis Ükssarved tänapäeval Väljasurnud (kui üldse eksisteeris) u keskaja paiku, peale suurt jahitalgu Leidub loomi ühe sarvega, sarnase nahkkattega Vaalaline Kaamel Täname kuulamast!
Nende pikkus ulatub 33 meetrini. See tohutu loom kaalub 120 tonni. 120 tonni kaaluv sinivaal ei suudaks maismaal ühest paigast teise liikuda. Vees võib vaal olla väga liikuv. Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju, võimas saba ja tugevad lihased. Nagu kõik imetajad, hingab vaalgi kopsudega. Kopsude kaudu saab ta hingamiseks õhku. Selleks, et hingata, tõuseb vaal veepinnale. Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival. On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides 7- 8 meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles siis hakkab ujuma. Vaalapoeg ei uju kaugele. Ainus, mida ta nüüd vajab, on ema nisa. Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu
Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid. LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! (munade jahtumine, ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud! (80% emastest olid 70ndail steriilsed) Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal). Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid.
Kutsutakse ka kirjuks hülgeks. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Viiger elab rannavetes. 5 · Pringel ehk seakala (Phocaena phocaena) on vaalaline. Pringli arvukus Läänemeres on suhteliselt madal. Sagedamini esineb mere lõunaosas, mis on talviti jäävaba. Toitub peamiselt räimest, lõhedest jt kaladest. · Eksikülalistena esineb ka teisi vaalalisi. Läänemere linnustik · Registreeritud liike 357, neist 202ränd lindu. · Aastas pesitseb siin ligi 13-20 miljonit paari. · Talvituma jäävad umbes 3-9 miljonit isendit. Läänemeri kui lindude oluline talvitumis- ja rändeala:
Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeri on noor meri ning tema mageduse tõttu vähese liigirikkusega. Ka mereimetajate liike on Läänemeres vähe. Hülgeliike on kolm: hallhüljes, viiger ja randal. Suuri vaalalisi ei esine. Ainuke alaliselt Läänemeres elav vaalaliik on pringel. Just neid nelja liiki kirjeldan pikemalt. Pringel Pringel (Phocoena phocoena) on ainus läänemeres elutsev vaalaline. Põhjapoolkera meredes on ta laialt levinud, ka Läänemeres oli pringel veel sada aastat tagasi üsna tavaline, kuid umbes viiskümmend aastat tagasi jäid need loomad Läänemere põhjaosas harvaks ja täna kohtame neid valdavalt eksikülalistena. Maailmas võib kohata vähemalt nelja pringlite alaliiki. Nende peamine eluala on põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikses ookeanis. Peale selle elavad omaette pringlipopulatsioonid Mustal merel ja Tsiili rannikuvete lõunaosas. Põhja-
tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE 2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE 3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud. – ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9
siin kujunenud eri alamliigiks. Kõik hülged toituvad kaladest. Poegib jää peale- pojad pika pehme valge karvaga, võimelised ujuma hiljem. 3. HALLHÜLJES (Halichoerus grypus) on Läänemere hüljeste hulgas suurim. Kuni 300 kg, kuni 2,7m. Pruunikashall, emased heledamad. Tavaline ka meil. Eelistab avamerd, 1-2 poega. Mitu nädalat- 1 kuu, lähevad vette. 4. PRINGEL (Phocaena phocaena) vaalaline. Kuni 1,7 m, on leitud eesti vetest. Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6. LÄIKSILM VAAL (Tursiops truncates)selg ja küljed mustad, kõhualune valge. 7. Valgekoon-delfiin ; Valgekülg-delfiin; Ebamõõkvaal(kuni 26 m ja 60 t);
teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE 2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE 3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud. – ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9
niisutamiseks. Järvi on u. 2800, millest suuremad asuvad Jangtse alamjooksul ja on jõega ühenduses. Mullastik on väga mitmekesine aga tähtsamad on aga Jangtse keskjooksualal paiknevad põllustatud alluviaalmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Mets katab 12% territooriumist. Hiina on paljude kultuurtaimede tekkekoht. Hiinas elab palju endeemseid ja ka haruldasi loomaliike (faasaneid, bambuskaru, endeemne järvevaal: maailma ohustatuim vaalaline). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt, mille suurimad maardlad asuvad Põhja-Hiinas ning Sise-Mongoolias. Võrdlemisi palju on naftat ja põlevkivi, vähem ka maagaasi ja uraanimaaki. Metallimaake on vähemalt 50 ja ka mittemetallilisi maavarasid on palju. Suured alad (eriti riigi edela- ja lääneosas) on geoloogiliselt vähe uuritud. Hiina oli sajandeid majanduslikult ning teaduslik-tehniliselt maailma arenenumaid riike
Jääkaru on küllaltki agressiivne, igavesti näljane kiskja. Elab põhjapoolkera arktilistes rajoonides. Relvata inimesele ei tõota kohtumine temaga midagi head. Eemale võib teda peletada raketipüstoli lasuga või mõne muu pürotehnilise vahendiga.. Grupp inimesi võib kollektiivse kaitse eesmärgil tekitada ootamatut kära. Kuid mõne aja pärast võib ta tagasi tulla. Seepärast peab ümbrust kogu aja hoolega jälgima. Jääkaru liha kõlbab söögiks, peale maksa. Kasatka on suur vaalaline kiskja. Ei ole teateid tema kallaletungist inimestele, kuid ta võib ümber lükata või vigastada päästevahendit. Morsad. Harilikult kipub ründama haavatud või ärritatud vanem isane. Teda võib ära tunda pikkade kollaste kihvade järgi, millega ta võib isegi metallpaadi põhjast läbi lüüa. Vajaduseta ei maksa jääl lebavaid morskasid tülitada. Kõigi meres elavate imetajate liha on söödav, välja arvatud maks.
annaabi.ee 
