Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa . Mõned aastad hiljem asus Fabian Gottlieb õppima Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse , kus tema nimi venepärastati Faddei Faddejevits Bellinsgauzen'iks . Ta õppis seal peaainetena ka moraalifilosoofiat , õigusteadust ja itaalia ning ladina keelt . Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja
pastor Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Teise üldlaulupeo kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) "Sanctus" (F. J. Künkel)
Eisenschmidti pidas rõõmsa ja lustlikku kõne. Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: •"Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) •"Sanctus" (F. J. Künkel) •"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) •"Jumala vägevus" (L. Van Beethoven) •"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) •"Kiituse laul" (H. G. Nägeli) •"Jumal meie varjupaik" (K
fikseerida. Kõrgustiku looduslik piir jälgib küllaltki hästi 100 meetri samakõrgus- joont. Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud
edasilükkamist järgmisele aastale, sest ilmselt oli ta ettevalmistustöödest lõplikult tüdinenud. Leinapäevade möödumisel lubati jällegi pidusid pidada ja eesti laulupeo jaoks nõutati siseministrilt eraldi luba. Alles 2. juunil tegi toimkond lõpliku otsuse laulupeo pidamiseks ja see tehti kooridele telegraafi teel teatavaks. Tolleaegse sideteenistuse olukorras ei saadud kõikjal uut teadet õigeks ajaks kätte ja see tekitas segadust osavõtjatele. Nõnda sai Võrumaal Vaabina orkester ringkirja kätte alles 10. juunil, kuid siis oli juba hilja Tallinna sõitma hakata. 11. juunil kell kaks päeval pidi toimuma platsil peaproov, mida võidi ka 30 kopika eest pealt kuulata. Järgnev päev, 12. juuni, oli määratud kontserdile, mis algas kell neli pärast lõunat. Piletihindadeks oli 1 rubla, 60 ja 20 kopikat, seega oli pidu ka kõige kehvematele kättesaadav. Õhtul oli ettenähtud pidusöök. Viimasel päeval, 13. juunil pärast lõunat kell kolm toimusid
ARGUMENT TA 13 535 T peatõuraamat ESTER 1992 13 685 T II tumeraudjas ADER 26.04.2003 15.02.2006 Vaabina küla tumeraudjas GIMBRA Urvaste vald Gen.eksp. Võrumaa 24 103 T UELN nr. 667 1994 raudjas tel.5292489 14.06.08 168 190 22,0 233402000536603 15.06.2007 ARHIPPOS 13 535 T järglaskond
Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaveri sõnul kõige valusamalt suuri peresid, kus tarbimist on keeruline piirata.
Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr. Harju (Luutsniku algkooli juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas), Haanja Seltside Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo (liha- ja worstiäri Põlwas), linnaomavalitsused (Tapa, Tartu, Rakvere, Haapsalu), vallaomavalitsused (Saaluse, Erastvere, Kärgula, Sõmerpalu, Vastseliina, Koiola, Meremäe, Misso, Kulje, Valgjärve, Vaabina, Laura, Kahkva, Toolamaa, Petseri, Kioma, Viitina, Vana- Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru), Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst), Laitsna Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Põlwa Haridusselts, Aug. Unt (Osola jahuweski),
kolmanda pojana tulevane meresõitja ning maadeavastaja, kes ristimisel sai eesnimeks Fabian Gottlieb Benjamin. Tulevane meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen veetis Saaremaal üksnes oma varajase lapsepõlve. 1784. aastal suri tema isa. Perekond sattus rahalistesse raskustesse ja kaotas mõlemad mõisad. Nii kolisid nad algul Kuressaarde, hiljem 1787. aastal või 1788. aastal aga sugulaste juurde Antsla lähedale Vaabina mõisa. Fabian Gottlieb astus 1789. aastal Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse. Õppeprogrammis olid peaainetena ka moraalifilosoofia, õigusteadus ja itaalia ning ladina keel. Tegelikult käsitleti põhjalikumalt üksnes matemaatikat ning mõningaid merenduslikke teadusi. Noorel F. Bellingshausenil oli tahtejõudu ning tänu oma andekusele saavutas ta õpingutes silmapaistvat edu. Suure innuga uuris ta avastusretkede ja merereiside kirjeldusi, omandades huvi geograafia vastu kogu eluks.
annaabi.ee 
