Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Kolm revolutsioonilist muutust - aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt - viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 16. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. – Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist.
teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana. 16. M. Castells ja võrguühiskond. On nimetatud infoühiskonna üheks mõjukamaks teoreetikuks. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb
Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Belli järgi toimub industriaalühiskonna sees kolm revolutsioonilist muutust, (aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt), mis omakorda viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 21. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist.
kasutajad. Internetti on võimalik kasutada väga paljudel erinevatel viisidel, isegi kui nende taga on sisuliselt üks ja seesama tehnoloogiline lahendus. Muutusi ühiskonnas on põhjendatud ja kirjeldatud paljude erinevate kontseptsioonide ja mõttekäikudega, mis enamasti kalduvad vähemal või suuremal määral kas tehnoloogilise determinismi või sotsioloogilise determinismi poole. Märksõnad, mida järgnevalt lühidalt tutvustame, TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon on võrguühiskond, teadmusühiskond, meediaühiskond ja küberühiskond/küberruum. Infotehnoloogiate tulekuga on seostatud ka võrguühiskonna mõistet, kuid idee ise ei lähtu tegelikult mitte tehnoloogiatest. Algupäraselt tähistas võrguühiskonna mõiste ühiskonda, milles inimeste vahelised suhted toimivad eelkõige läbi võrgustike, tänapäeval paljuski ka läbi meediavõrgustike. Võrgustike keskmes on info, mis neid suhteid toimimas hoiab. Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi
Arenes välja uus sidemete viis inimeste vahel. Telekomm. Võimaldas jõuda infol hetkelislt üle maailma. Arnes välja uus arengutasand- globaliseerumine. Selleks ei olnud mater. Alust. UUSIM AEG. Võrgu ühiskond. Mida see tähendab, kuidas see muudab senikestnud inst.? Räägitakse kui uuest ühiskonna vormist. Hakatud nim. "võrguühiskonnaks" kui seni ühiskonnad rahvuselt, riigilt olid selgesti erstatavad siis internetip. Võrguühiskond on voolude, voogude muutuv ebapüsiv ühiskond. Identiteet on ühiskonnas väga tähtis kuid samas ka kiiresti muutuv. Voolav ühiskond. Sellest uuest ühiskonnast räägitakse justkui kui globaalsest ühiskonnast. (paus) INFORMATSIOONI TÕENÄOSUSLIK KÄSITLUS In. orienteerub oma keskkonnas. Otsib süüa jne. Tal on olemas oma kogemus ja teiselt poolt iga uus situatsioon tekitab temas hetkeks küsimuse, kas kõik on nagu ennem, kas ma peaks veel midagi teadma. Aktiivne in. on nagu küsija
omanäoline ühiskond ja kultuur, millele ei leidu võrdset. Peamised organisatsioonilised jooned, mis kujunesid selle suletusajal, iseloomustavad Jaapani ühiskonda ka tänapäeval, hoolimata 20. sajandil aset leidnud muutustest. Suurtesse linnadesse tihedalt kokku surutuina arendasid jaapanlased välja keerulised ühiskondlikud suhtlemistavad, mis viisid “võrguühiskonnana” tuntud nähtuse tekkimiseni. (Hofstede et al 2004) Võrguühiskond on selline ühiskond, kus kõik mingi grupi liikmed on omavahel tihedas vastastikuses sõltuvuses ja kus valitseb tohutul hulgal moraalseid ning sotsiaalseid kohustusi. Kõik saab alguse juba lastest. Nemad muudetakse täiesti sõltuvaks neile lähedastest inimestest ja neil kujuneb vastastikuse sõltuvuse tunne, mis jääb neid saatma kogu eluks. Oma grupi liikmetest võib jaapanlane paluda mis tahes teeneid ja neid osutatakse talle tingimusteta.
1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine Ta eristab kolme aspekti postindustriaal ühiskonnas: andmed, või informatsiooni kirjeldus maailmast, informatsioon, või andmete korraldamine tähenduslikesse süsteemidesse ja mustritesse nagu statistiline analüüs, teadmus, mida Bell kavandas kui informatsiooni kasutust, et hukka mõista. 21. M. Castells ja võrguühiskond. Ta väidab et me läbime tööstusliku ajastu ja läheme informatsiooni ajastusse. Selline ajalooline muutus toimus tänu uue informatsiooni tehnoloogiale. Ühiskond jääb kapitalistlikuks, aga tehnoloogia põhitõed on muutunud energiast informatsioonini. Selline info on keskse tähtsusega ökonoomilise tootlikkuse välja selgitamisel. Võrk ei ole uus sotsiaalse organisatsiooni vorm. Seda seepärast, et kommunikatsiooni tehnoloogia, nagu
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
Aga telegraaf jäi samuti aastateks püsima, andes uudiste levikule kiiruse, millega neid sai rahvale piisavalt värskena levitada. Telefoni tulek oli kvalitatiivne hüpe massikommunikatsiooni ajaloos: kõne edastamine vahemaa taha tundus varem võimatuna, kuid sealtpeale on helide ülekandmine ja salvestusvõimalused arenenud tänaseks tuntud digiväljunditeni. Teine oluline tahk seisneb selles, et koos telefonisidega loodi esimene võrk, kustpeale hakkas arenema nn võrguühiskond. Raadio Raadio teke ja kujunemine oli seotud ennekõike tehnoloogia rakendamise vajadusega, mitte niivõrd nõudlusega uut liiki teenuse järele. Teooria elektromagnetiliste lainete edasikandmise võimalikkusest tõestasid Marconi ja Popov üheaegselt. Leiutajaau on püüdnud teisedki maad tulenevalt sellest, et vastavaid tehnoloogiaid arendati eri riikides samaaegselt. Marconi arendas esialgu välja traadita telegraafi. Tema loodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
