kasvavad kulud · Hooajaline nõudlus: laovarude hooajalisuse tunnustamine, et tasakaalustada tootmise juhtaega · Tarnimine: firma varustamine adekvaatsete tarnijatega, et kindlustada katkematu tootmine · Kaitsev pakkimine: toote kaitsmine kahjustamise eest · 3P alternatiivid: mõned logistilised tegevused tuleks sisse osta. 19. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest. Keeruline sisendpool väga suur arv materjale, nt lennukitööstus, ei vaja ladu, pakendamist. Keerulise sisendpoolega tootmise näiteks on lennukitööstus. Lennuki valmistamiseks kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida on tootnud sajad tarnijad/müüjad. Kui lennuk on valmis ja katsetatud, siis sõidab tootja sellega kliendi juurde. Klient on lennuki tellinud 2-3 aastat varem. Ei vajata ladusid, ei spetsiaalset transpordikorraldust ega pakkimist
a-st: 1. Ühtse Euroopa majandusruumi loomine 2. EU piiride avamine (tollipiiride kadumine) ja EL standardite kehtestamine Need tõid kaasa konkurentsi kasvu (rahvusvahelike) ettevõtete vahel ja jaotus(tootmis) süsteemide ratsionaliseerimise. Outsoursing teenuste sissostmine, raamatupidamise teenus, transport, tootmine. Sisendlogistika haarab ennem tootmist toimuva toormaterjalide ja pooltoodete hankimise/ostmise. Järgneb tootmine. Väljundlogistika puhul kasutatakse nimetusi, nagu (füüsiline) jaotus, turunduslogistika. V.log ülesandeks on toote saamine kliendini või lõpptarbijani õigel ajal, sobivate partiidena. Laiem eesmärk: oma konkurentsiasendi jaoks parim teenindustase võimalikult madala kogukuluga. Ehk marketing. Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma. Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte
Jaguneb vaid lõpptarbijaga omakorda majandustegevuse logistika seisukohalt: *sisendlog 3. Mis tingimused peavad olema täidetud, et logistilise *seesmine log *väljundlog strateegia eesmärk saaks tidetud? 13. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt Logistika juhtimine- strateegiate loomise fn tooraine, pool- ja sisend- ja väljundlogistika keerukusest. valmiskaupade ning nendega seotud info liikumise ja ladustamise 1)Tasakaalus süst- materjali hangitakse mitmelt tarnijalt ja kaupua planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja lähetatakse klientidele, kes asuvad mitmes kohas. N: tarbekaupade tarbimiskoha vahel. tootjad. 4. Millest moodustub materjalivoog
C. Keskendumine turunisile määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või eristumise meetodit 7. Mis on väärtusahel? Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. 1 8. Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 9. Mille poolest erinevad üksteisest traditsiooniline kontopõhine ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)? Traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus on oma olemuselt suunatud ettevõttest väljapoole (maksuamet, omanikud, kreeditorid jt). Traditsioonilise kontopõhise kuluarvestuse korral ei ole võimalik siduda kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud).
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 12
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10.Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11.Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 12
logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika. Logistika üldkoseptsioon ja tulu 1) Peame püstitama strateegilised prioriteedid 2) Peab leidma kompromissid esmalt eesmärkides ja eesmärgi saavutamise vahendites 3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks.
See tähendas tarnijate ja jaotuskanalite kaasamist, et kindlustada lõpptarbijale õige toode õigete kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis, koguses ja kohas. Säästeti eelkõige transpordikuludes. Ettevõtte majandustegevus logistika seisukohalt jagunes kolmeks: sisendlogistika (tegevused, mida tehakse materjali saamiseks ettevõtte käsutusse – materjalide ja pooltoodete soetamine, tarnimine, hankimine, ostmine), seesmine logistika (hinnatakse ressursse, mis on tootmiseks vajalikud) ja väljundlogistika (valmistoote jaotuse, liikumise ja ladustamise toimingud tootmisest tarbijani, turustuse lõpp-punkti). 4) Tarneahela integratsiooni etapp (väärtusketikeskne etapp) - etapi algus 90.aastatel. logistikale lisas tähtsust üldine areng ja rahvusvaheline konkurents, rahvusvaheline majanduskriis, keskkonnanõuded, poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi
põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab (või vähemalt peaks lisama) tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 30. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 31
annaabi.ee 
