õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Töö põhiosad II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Töö põhiosad III Sissejuhatus sisaldab: Teema valiku põhjendust Töö eesmärgi sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad IV Põhiosa peatükkidena: Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse
Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, vlja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutvrtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lhikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas ts mainitud. Sisukokkuvte (Abstract, eestikeelne resmee) 1 2 lehekljeline levaade tst, selle eesmrkidest, ksitlevatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja jreldustest, mida saaks kasutada uurimistde kogumikus. Kasutatud kirjandus Tuuakse ra ts viidatud kirjandusallikate tielikud bibliograafilised kirjed (tavaliselt alfabeetilises jrjekorras). Lisad Lisadesse paigutatakse vaid niisuguseid materjale, mis ei ole t sisust tielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud, kuid mis asja vastu sgavamat huvi tundvale lugejale viksid olla huvipakkuvaks lisamaterjaliks. Niteks vib
............................20 KASUTATUD MATERJALID ...........................................................................22 LISAD Lisa 1 pealkiri .......................................................................................... 23 Lisa 2 pealkiri .......................................................................................... 24 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus Töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Iseloomustatakse põhilisi allikaid (n. töö põhineb mälestustel, ankeetküsitluse andmetel, ajakirjanduses ilmunud artiklitel vms) Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et on otstarbekas tulevikus jätkata vms) Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses.
3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise.
3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise.
KOKKUVÕTE 20 KASUTATUD KIRJANDUS 22 LISAD Lisa 1 pealkiri 23 Lisa 2 pealkiri 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad.
.................................................... 23 Lisa 2 pealkiri .................................................................................... 24 Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema
. … 22 LISAD Lisa 1 pealkiri ................................................................................…. 23 Lisa 2 pealkiri ................................................................................…. 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise.
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. 2.4.7. Võõrkeelne resümee Resümee pikkus on 1-2 lehekülge. Õpilane valib keele ise. Resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest, järeldustest. Hea resümee on süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee kirjutamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele, st jälgida terminite tõlkimisel nende tegelikku vastavust oskussõnadele teises keeles. Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist. 2.4.8. Kasutatud allikad Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus viidatud allikaid. Kasutatud allikad
milles tuuakse valja jargmised aspektid. Too pealkiri. See peab olema konkreetne ja andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi pohiolemusest. Teema aktuaalsus. Esitada uurimisprobleem voimalikult tapselt, analuusida selle tausta ning selgitada, miks selle probleemi kasitlemine on oluline. Loputoos on vajalik sonastada selge(d) hupotees(id) ja/voi uurimiskusimus(ed) (soltuvalt uurimismetoodikast). Eesmark ja uurimisulesanded. Sonastada too eesmark selgelt ja loogiliselt ning selgitada, millised on peamised uurimisulesanded, et too eesmarki taita. Teoreetiline tagapohi ja metoodika. Tuua valja, millistele teoreetilistele kasitlustele pohinedes uurimisprobleemi arendatakse ja milline on peamine erialakirjandus, millele tuginetakse. Empiiriline osa
Sageli osutubki see töölõik põhikooli õpilasele kõige raskemaks ja väga palju oleneb töö juhendajast. Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks Teksti sõnastamine. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Keelekasutuse kontroll. Sissejuhatus sisaldab: 1. teema valiku põhjenduse; 2. töö eesmärgi (hüpoteesi, põhiprobleemi) sõnastamise; 3. ülevaate kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest; 4. ülevaate peamistest allikatest; 5. ülevaate töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest; 6. töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamise Kokkuvõttes: 1) on vastus sissejuhatuses esitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud); 2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti;
situatsioonidega silmitsi sattudes. füsioloogiliste mustrite osas (nt mõlema puhul esineb Hirmude arv lapse kohta arvatakse olevat küllalt kartusetunne ja sarnased füsioloogilised reaktsioonid nagu sarnane sõltumata erinevatest rahvustest (Ollendick et ai., 1996), higistamine, värisemine jms). Siiski on andmeid, et nende kähe ulatudes sõltuvalt käsutatud uurimismetoodikast, lapse vanusest sarnase mõiste vahel on olulisi erinevust, eriti nende ja soost ka-hest-kolmest hirmust lapse kohta (Maurer, 1965, kognitiivse sisu osas (Gullone, 2000, Gullone et ai., 2001). Hagman, 1932) 9-10 hirmuni (Slee & Cross, 1989, Lapouse & Mõlemad, nii hirm kui ängistus on funktsionaalsed, aga hirm on Monk, 1959, Ollendick, 1983) ja isegi rohkem, keskmiselt 14 arenguliselt arenenum tunne kui üldine ärevus või kaitsetus, hirmuni (Ollendick et ai
annaabi.ee 
