millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Juutide folkloor, mustlaste folkloor 22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 19. sajandil. 23. Kirjelda (T.Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood nt alates aastast 1991 uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, konstruktivism Suletud periood nt NSV aeg ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, 1940-80 domineerib filoloogiline suund 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid
o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: a
o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine; Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a
kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks,
rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal]
- Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L
- Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L
ja muud. 4. Rootsi. 1000 lk. P. Ariste tegi 1927 retrke Eesti-rootslaste juurde. Noarootsi, Risti kihelkond. 5. Juudi. 700 lk. Juudi rahvusest üliõpilased panid kirja. 6. Mustlased. 250 lk. P. Ariste – kogumiks mustlasmuinasjutte, mitmeid atikleid. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine;
Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugustel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. 1) Soome-Ugri 2) Juudi 3) Läti 4) Liivi 5) Vene 6) Saksa 7) Eestirootslaste 25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine Suletud periood: 1940-1980. aastad
seltside rahvaluulekogud. Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem ("Kogud korda!"). Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi . Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete
annaabi.ee 
