Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski
"selle aja" jaoks. "Lüliti" läks sel aastal laiali, kunstnikud jätkasid omaette. 1993/94. aastatel arvati vahepeal veelkord Võrus elanud ning siis taas Tartusse kolinud Navitrolla Tartu kunstnike hulka. Navitrollast oli saanud tõeline kunstnik, mida näitas kindlalt tema näitus Tartus "Sebra" galeriis. 1994. aasta suvel esines Navitrolla Tartu kunstnikega Tamperes ühisnäitusel. 1995. aasta Helsingi Tuglase seltsi näitusel avaldas muljet ja tekitas huvi paljudes Navitrolla uudislooming. Sellest ajast saadik on Navitrolla looming sattunud laia kunstihuviliste ringkonna kätte ning kuigi on talle ette heidetud puuduvat akadeemilist kunstnikuharidust, on ta siiski kunstnik! Praegu elab Navitrolla Tartus, tal on uhke galerii Toompeal, tema pilte ostetakse väga suurte rahade eest ning ta korraldab ja on korraldanud välismaal mitmeid näituseid, näiteks Inglismaal(1997), Prantsusmaal ning Nevadas(1999) ja Lätis(2001)
Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mitte muusikud lihtne viis lihtne rütm Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: ühehäälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses
- Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel - Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul - Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal - Varakristlus on väga oluline üleminekuetapp antiik-kultuuri ja keskaja vahel KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool - Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil - Religioon tegi võrreldes antiik-ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus
1993/94. aastatel arvati vahepeal veelkord Võrus elanud ning siis taas Tartusse kolinud Navitrolla Tartu kunstnike hulka. Navitrollast oli saanud tõeline kunstnik, mida näitas kindlalt tema näitus Tartus "Sebra" galeriis. 1994. aasta suvel esines Navitrolla Tartu kunstnikega Tamperes ühisnäitusel. 1995. aasta Helsingi Tuglase seltsi näitusel avaldas muljet ja tekitas huvi paljudes Navitrolla uudislooming. Sellest ajast saadik on Navitrolla looming sattunud laia kunstihuviliste ringkonna kätte ning kuigi on talle ette heidetud puuduvat akadeemilist kunstnikuharidust, on ta siiski TÕELINE kunstnik! Praegu elab Navitrolla Tartus, tal on uhke galerii Toompeal, tema pilte ostetakse väga suurte rahade eest ning ta korraldab ja on korraldanud välismaal mitmeid näituseid, näiteks Inglismaal(1997), Prantsusmaal ning Nevadas(1999) ja Lätis(2001). Tema lustakas ning
Luteri koraal luteri kirikus lauldav 1häälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Veni creator spiritus > Komm, Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse) olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter. ,,Ein feste Burg". Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana: polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus)
dimine, uue elu loomine ja kuidas on väärikas elust lahkuda. Inimese tähelepanu oli suunatud olulisele. Enamasti tehti seda väljakujunenud rituaalide kaudu, need olid rõhutatult emotsionaalsed ja jäid hästi meelde. Rituaalid distsiplineerisid, isetegevusele kohta peaaegu ei olnud. Eelkäijate kogemused ja tavade 1 korrastatus olid alati suurema väärtusega kui uudislooming. Lisaks oli väga tähtis initsiatsiooni eksamikompleks. Seda ei saanud läbimata jätta ükski kogukonna liige. Taotluslik on tähelepanu juutide kasvatuskultuurile, kuna see kultuur on ainsana säilitanud järjepidevuse ja selle põhialused kehtivad ortodoksse juudi kasvatuses nüüdisajalgi. Ka. kreeklaste maailmanägemist, kõlblusaluseid, käitumist ja igapäevaelu on kooliõpetusele lisaks
järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja
18) Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. Prantsuse sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda kirjutasid paguluses: - KLASSIKUD: Visnapuu, Under, Suits, Adson. Viljakaim pagulaskirjanik oli Visnapuu, kes viljeles poliitilist isamaalüürikat. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits kirjutas mälestusi kodumaast, võttis poliitilisi seisukohti. Tema luulet läbis maapaomeeleolu. Under kirjutas paguluses poeetiliselt lihtsalt ja rahvalähedaselt. - ARBUJAD JA NENDE KAASAEGSED: Kango, Ristikivi, Rannit. Ristikivi viljeles modernistlikku luulet, mis kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus.
annaabi.ee 
