.. nakatavad peaaegu ainult Microsoft Office faile Kuidas viirused levivad? failidega diskettidel ja CD-del arvutivõrgus väljajagatud ressursside kaudu e-posti teel nakatunud interneti- lehekülgede kaudu Kaitse viiruste eest? kontrolli viiruste suhtes kõiki flopikettaid ja CD- plaate suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu kasuta kindlasti viirusetõrje tarkvara ehk antiviirust Viirusetõrje tarkvara Norton Antivirus, F- Prot, F-Secure, McAfee ja Norman aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest ükski antiviirus ei anna täielikku garantiid NB! Uuenda oma viirusetõrjeprogrammi vähemalt korra kuus
teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. · Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu. · Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.com. Viirusetõrje tarkvara Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis
Kui kahtlete, on võimalus flopi ja CD-seadme kasutamine arvuti BIOSis ära keelata või võimaldada seda ainult seal, kus süsteemi kontrollib kaasaegne ja värske viirusetõrjeprogramm. Ka Interneti kasutamisel on väga oluline, et te oskaksite hoiduda arvutiviirustest. Arvutiviirused levivad enamasti meili teel, sest inimesed peavad oma meilipostkasti privaatseks (kuhu võõrad oma kirju ei saada) ning unustavad kergesti valvsuse. Lisaks sellele võivad viirused levida ka uudisegruppide, jututubade, ICQ (I Seek You, programm, mida saab oma arvutisse alla laadida ja mis võimaldab jälgida, kes teie töötajatest, sõpradest või tuttavatest tegutsevad parajasti Internetis) ja WWW kaudu, kuid sel juhul peate nendec allalaadimiseks ise nõusoleku andma. Järelikult on oluline, et te oskaksite arvutiviirust varakult ära tunda ja ohututest failidest eristada. 5
Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. · Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu. · Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Tasuta personaalseks kasutuseks mõldud tulemüüri ZoneAlarm saad aadressilt http://www.zonelabs.com.
Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. · Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide jututubade ja MSN Messengeri kaudu. · Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. · Tehke vähemalt kord kuus oma arvuti kõvakettale täielik viirustõrje kontroll (Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara
tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse "pesa" teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) jututubade (chat) ja MSN Messengeri kaudu. Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. Windows XP kasutajatel tuleks installeerida Service Pack 2, mis lisab automaatselt teie arvutile tulemüüri
tõhusamaid vahendeid, niisamuti nagu võimalus kodus pornovideosid vaadata populariseeris videomagnetofone. Kaubanduslikust küljest avastasid pornomüüjad, kes varem internetti vältisid ja täiskasvanute teadetetahvliteturuga piirdusid, et saavad võrgus oma kaupa kasuga müüa. Nüüd, kus turvatud võrguserverite kaudu saab krediitkaardiga maksta, on võimalused piiramatud. Müüjad näitavad tasuta kaubanäidiseid, levitades suurt osa neist vanade tuttavate Useneti uudisegruppide kaudu, kuid seejärel peavad asjastuhuvitatud vastavale võrgulehele oma krediitkaardi numbri sisestama. Enne kui nad saavad asuda pildiandmebaasidest võtmesõnade järgi neid huvitavat materjali otsima, tuleb neil selle lõbu eest maksta. Interaktiivne võrgumaailm pakub hulgaliselt muidki erootilisi kogemusi, mida pornotööstus varem pole tootnud. Üks selline näide on nn kuum vestlus, tasuline tekstvestlus sensuaalse partneriga
500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms) NNTP (Network News Transfer Protocol) Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi NTP (Network Time Protocol) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP
500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP Valdavalt kasutusel olev protokoll. Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi. VLAN Virtuaalkohtvõrk. Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside
Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP (Network News Transfer Protocol) - Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi. NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll. TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel.
viitamise moodust Internetis.
URL koosneb järgmistest osadest:
ühendavate kanalite läbilaskevõimest. Internetis põhivõimalused on järgmised. Võimalus Vajalik tarkvara Mida saab teha E-post Meiliklient (Outlook Express) Saata ja vastu võtta sõnumeid ja neile lisatud dokumente Uudiserühmad Uudiseklient (Outlook Lugeda ja saata temaatiliste Express) uudisegruppide teateid WWW Brauser (Internet Explorer) Lugeda dokumente, kuulata muusikat, vaadata videoid, teha sisseoste ja pangaoperatsioone, reklaamida jne. WWW (World Wide Web) ehk ülemaailmne võrk on Interneti graafiline multimeedia osa. Veebis paiknevate dokumentide ehk veebilehtede lugemiseks kasutatakse brauserit. Rühm
postiloendi aadressil ja see saadetakse jälle kõigile postiloendi tellijatele. Tekib omamoodi minikoosolek, elektronkonverents. Igal postiloendil on omanik (hooldaja), kes peab hea seisma postiloendi sihipärase kasutamise eest. · Uudisegrupid (Usenet News) on sarnased postiloenditele. Analoogiliselt postiloenditele saab ka uudisgruppidesse kirjutada ja lugeda sinna teiste poolt saadetud kirju. Üks suur erinevus listide ja uudisegruppide vahel on järgmine: listi saadetud kirjad saadetakse kõigile listi liikmetele nende postkasti ja sealt saab listi liige neid kustutada või alles hoida kuidas ise soovib uudisegruppidesse kirjutatud kirju aga ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti, vaid pannakse ühes eksemplaris keskarvutisse. Serverarvutite võimalusest (mälumahust jt) sõltuvalt hoitakse artikleid ühest päevast kuni 30-ni. Usenetis pole otseselt ülemusi ega
annaabi.ee 
