Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19. Põhjenda kas ja kuidas Thomas More'i utopistlikud ideed ning humanism seonduvad. Need seonduvad humanismiga, kuna Utoopia ise on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond ning minuarust ideaalses ühikonnas või riigis peaks väärtustama inimest kui isiksust ja inimesel peaks olema õigus langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid nagu seda oli humanistlik maailmavaade. 20. Millest jutustab Cervantese „Don Quijote“? Milles peitub selle huumor?
o Kohustuslikule kollektiivsele tööle o Kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele · Ideaalne tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, kus rahuldatakse kõikide vajadused ja valitseks sotsiaalne õiglus · Kuulsamad utopistid-sotsialistid Henri Saint Simon ja Robert Owen · SOTSIALISTID-UTOPISTID · Kuna Saint Simoni, Oweni jt samasuguste mõtlejate vaated olid kaugel reaalsest elust ja naiivsed ehk lihtsamalt öeldes utopistlikud, ongi selle mõttesuuna esindajaid hakatud nimetama sotsialistides-utopistideks. · Nende mõtted innustasid paljusid ning ärgitasid leidma lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele Restauratsioon ja revolutsioonid Euroopas Bourbonide teine restauratsioon · Vastavalt Viini Kongressi otsustele otsustati Prantsusmaal taastada Bourbonide dünastia. Võimule tulid Louis XVIII (1815-1824), Charles X (1824-1830), ta oli
käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail"
Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki
Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra. 11. EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit ja 1867. aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki
Ladina keeles jurtum pretium-õiglane hind. Õiglase hinna teooria on tulnud kaubandusest. Õiglane hind tähendas , et peab tagama mõõduka jõukuse ja katma kulud. Valgustusajastu 18 saj on valgustussajand. Kõik peab olema mõistusepärane, ka ühiskond. NT pärisorjus ja usuline fanatism ei ole mõistusepärane ja neid kritiseeriti. Vaikselt hakkas pärisorjus kaduma. Tekkisid utopistlikud ühiskonnad. Thomas More- arvas, et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Boms- ilma kindla eluasemeta inimene
Thomas Aguinost(1225-1274) ta tuli välja õiglase hinnateooriaga. Ladina keeles jurtum pretium-õiglane hind. Õiglase hinna teooria on tulnud kaubandusest. Õiglane hind tähendas , et peab tagama mõõduka jõukuse ja katma kulud. Valgustusajastu 18 saj on valgustussajand. Kõik peab olema mõistusepärane, ka ühiskond. NT pärisorjus ja usuline fanatism ei ole mõistusepärane ja neid kritiseeriti. Vaikselt hakkas pärisorjus kaduma. Tekkisid utopistlikud ühiskonnad. Thomas More- arvas, et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav.
Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist. Marksismid taotlesid ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist ja et sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonna. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti;
korda kehtiva korra seest, saavutada muutusi järgides reegleid. Revolutsioonilised eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada, kehtestada uued reeglid; või saavutada mingi spetsiifilisem eesmärk reegleid eirates. Konservatiivsed eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele vastu seista. Utopistlikud liikumised eesmärk mingi (utoopiliselt) ideaalse elukorralduse saavutamine · Mancur Olson teooria kollektiivse planeeritud tegevuse loogikast: - kui palju inimesi tegutseb ühise eesmärgi nimel, siis on iga inimese jaoks kasulik "viilida", lasta teistel töö ära teha; - väikesed grupid on efektiivsemad oma eesmärkide saavutamisel (üldhüvede tootmisel),
18. Diktatuur: konsensuse diktatuur 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogia all mõistetakse tavaliselt organiseeritud ideede ja ideaalide kogumit, mille sihiks on lahendada probleeme ja teostada suuri ümberkorraldusi. Totalitaarsetele ideoloogiatele oli ühiseks sooviks olemasolev süsteem lammutada ja see ideaalses vormis, mida sageli nimetatakse Utoopiaks, taas üles ehitada. Friedrich ja Brezinski ongi seisukohal, et „totalitaarsed ideoloogiad on olemuselt tüüpiliselt utopistlikud.“ Autoritaarsed režiimid seevastu ei suuda tavaliselt välja töötada selget ideoloogiat. Ehkki sageli oli nende sihiks olemasoleva poliitilise süsteemi muutmine, olid nad traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism,
ühiskonnas ei lahenenud. Poliitilised muutused ei anna ühiskonnale midagi ja sellepärast peaks muutma ühiskonnas valitsevaid sotsiaalsuhteid. Pöörduti kristlike ideede poole. Varajane kristlus kõik inimesed on ühe isa Jumala pojad. Nad on vennad, omavahel võrdsed. Tuleks taastada võrdsus. Rikkad peaksid vaestele loovutama osa oma rikkusest. Filosoofid ja kunstnikud pidid olema utopistide ideede levitajad. Olulised sots-utopistlikud kirjanikud olid G. Sand (naiskirjanik). Seos kirjandusliku identiteediga. D peab teost romaaniks. D oli selleks ajaks analüüsinud Wertheri ja Rousseau teose ,,Julie ehk uus Heliose". Mõlemad on sentimentalistlikud romaanid, romaanid kirjades. Ka ,,Vaesed inimesed" on romaan kirjades. Goethe ja Rousseau on kirjutanud aristokraatidest. Kirjad on rafineeritud stiilis, kõrgesti haritud inimeste kirjad. 10
annaabi.ee 
