Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia? Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnu...
suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu. A.H. Tammsaare: -1878-1940 -sündis albu vallas vetepere külas -romaanid: kõrboja peremees, tõde ja õigus I-V, põrgupõhja uus vanapagan, elu ja armastus, ma armastan sakslast. -Tõde ja õigus: 1 osa- võitlus maaga; 2 osa-võitlus jumalaga; 3 osa-võitlus ühiskonnaga; 4-võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; 5-
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid.
Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesid utoopiaga. Skulptuur ,,Motokross", mille valmistas Albert Eskel 1966. Aastal, on tehtud raudplekist ning näeb üpriski kohmakas välja, ilmeselt materjali vähese paindlikkuse tõttu. Töö iseenesest on huvitav ja pilkupüüdev ning oli minu arust üks paremaid sealsetest väljapanekutest. See kujutab kaherattalise mootorsõiduki seljas istuvat inimkuju ning on üpriski nurgeline. Veel jäi silma kunstnik nimega Olev Subbi. ,,Viisikmaal" koosneb viiest tööst ning on seega üpriski
Ma nõustun isegi sellega, sest valitseja prioriteediks on ikkagi riik ning eesmärk pühendab abinõu ning kui tulemus on hea, siis pole vahet, milliste otsustega selleni jõuti. Samuti peab ta olema paindlik ning valmis pöörduma sinna poole, kustpoolt on õnn. Näiteks mõnikord, kui riigile on kasulik kedagi reeta, siis vürst peab olema valmis seda tegema. Nagu öeldud, ta ei tohi liigselt eemalduda heast, kuid ta peab oskama kasutada ka kurja õilsal eesmärgil. More'i ,,Utoopiaga" nõustun ma vähem. Tema teoses on kõik inimesed võrdsed, nii naised kui mehed, kõik kannavad samasuguseid riideid, kõik teevad samasuguseid töid (üks ühine töö on absoluutselt kõigil põlluharimine), puudub eraomand, kõik on ühesugused täielik sotsialism ühesõnaga. Tööjaotus on muidugi hea, kuus tundi päevas tööd, kaheksa tundi magamiseks ja ülejäänud söömiseks ning oma huvidega tegelemiseks, selline päev kõlab hästi
''...aga tuletorn põleb nagu põrgutuled. Näeb välja nagu mingi lennuõnnetus.'' ''Aga me oleme keset Atlandi ookeanit. Kuidas võiks midagi sellist juhtuda?'' ''Ei tea. Sa parem mine sinna ja kähku. Vestid tulevad.'' ''Sa teed nalja. Kuidas sa üldse tead, kui keegi tuleb.'' ''Sest arsfäär tuleb alla. See tähendab, et meil on külalisi. Ma sisenesin ühte tunnelisse ja siis hakkas see ülesse liikuma. Tutvumine põrguliku utoopiaga ''Sfäär tõuseb ülesse praegu.'' ''Henry, turva märatseb igal pool. Liigu kiiremini.'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi
numbrile. Suve ringreisid oma loomingu tutvustamiseks. ,,Tarapita" lagunemise põhjustas majanduslikud raskused, ajakirja tiraaz ja raske keelepruuk. ,,Tarapita" jäi viimaseks kitsamakoosseisuliseks rühmituseks. Püüdis kirjandiku pilkesõna viia ühiskondlikku ellu. 20 saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis ühendas maailmavaatelt erinevaid kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. · M. Under elu ja looming (sonetti lähianalüüs) 1883-1980. üsna noorelt hakkas kirjutama luuletusi. Esimesed luuletused saksa keeles. Töötas lapsehoidja, müüja ja sekretärina. Mõnda aega elas Venemaal. Nõukogude võimu tulekuga lahkus Tallinnast Stockholmi, kus töötas teatrimuuseumi arhiivis. Avaldas mitmetele kirjandus- ja kulutuuritegelastele tugevat mõju- ja seda mitte ainult oma värssidega. Vilde innustas Underit kirjanduskatsetusi jätkama
Ei saa olla väljaspool loodust. Õigustab inimese vabadust ja eitab orjastamist. Ka ühiskondlik õigus on kõneall. Türann valisteb iseenda nimel, vägivalla abil, armastab sõdu, levitab vihkamist. Kuningas ühendab tarkust ja armastust, valitseb kogu ühiskonna nimel, pooldab pigem rahu kui sõda. Thomas More Erasmuse sõber ja lähedane mõttekaaslane. Morei looming ei ole nii ulatuslik kui oli Erasmusel. More on läinud kultr ajalukku ja maailma ajalukku läinud just Utoopiaga. Tähendus on palju laiem kui ainult kltr, läheb ka ühiskondlikku mõtlemisse. See ongi ju püüdlus kirjutada üks väga hea raamat selle asemel, et kirjutada palju mõttetuid. 1478-1535 elas. Sünd Londonis. Haridus Oxfordi ük-s. Kuulus sealsesse Oxfordi humanistide ringi. Tegelesid antiigiga, antiigi uurimise ja nende ideede levitamsiega. Sai varakult tuntuks õpetatud mehena. Edaspidi sai saatuslikuks kiusatus sekkuda poliitikasse. Kõrge koht seal
Maanõukogu koosoleku võttis sõna Jaan Tõnisson, kes väitis, et Venemaa on surmani haige ja Eestil pole Venemaalt enam kaitset saada. Tõnissoni arvates võiks kolmas võimalus olla apelleerimine Atandi riikidele - võiks saada Atandilt moraalset toetust - mõelda tulevikus võimalusele luua lääneriikidele tuginev Balti puhverriik. Tõnissoni mõte tekitas teravaid sõnavõtte, aga enamus kõnelejaid jäi seda meelt, et tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et omariiklus oleks eesti rahva paleuseks, aga arvas, et sellest midagi välja ei tule. Maanõukogu muidugi midagi ei otsustanud. Need ideed jäid edasipidigi ringlusesse. Baltoskandia mõte - Baltikum ja Skandinaavia. Lisaks idee ka Eesti-Läti kaksikriik
annaabi.ee 
