Usuline diskrimineerimine Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuline ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine jne. Minu arvates, et üks tõsiseid probleeme laste kiusamine koolides usulistel põhjustel. Kuna koolivägivalda on niigi palju, siis minu arvates ei tohiks usk olla küll see, mille pärast pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada
................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................24 Sissejuhatus: Antud töös üritame vastuseid leida järgnevatele küsimustele: Mis on usuvabadus? Kuidas on Eestis usuvabadus tagatud? Milline on meie vanuste noorte arvamus usuvabadusest? Milliseid liite leidub usuvabadusega seoses? Milline on usuvabaduse eksisteerimise olukord maailmas? 2 Mis on usuvabadus? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust
põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel.
· u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab.
Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur eesti kultuur on kõigi siinsete usundite ( katoliiklased, luterlased, baptistid, nelipühilased ja sadakond muud usuliikumist ja sekti ) kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mõistlik ühiskonnategelane peaks seda usuvabadust kaitsma ja arendama, et kaitsta ja arendada Eesti kultuuri vabadust. Eestis on nii, et ühelt poolt justkui ei ole ühegi usuliikumise tagakiusamist märgata, aga tegelikkuses on meil usuvabadusega nii nagu iga muu vabadusega. Kui Eesti Vabariik püüdleb usuvabadusele, siis tuleks luua tõeliselt võrdsed võimalused kõigile usunditele. Eesti riik peaks toetama oma kultuuri: kultuurimajade korrashoidu, koolide rahvalaulu ja tantsurühmasid ja nii edasi. Kui tuleb riigipoolne toetus, siis tuleb rahvas maal taas talgutele ja kiigeõhtutele, säilivad rahvatantsud ja laulud koos käsitöötubade ja muistenditega
· hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab.
Iirimaa ülestõus ning Sotimaa liitmine Inglismaaga sõjalisel teel. patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui tärgeldatud krae kandmine, kui Cromwell suri lõi rahvas tänavatel tantsu. Purtitaanlike vaadetega. Restauratsioon ja ,,Kuulus revolutsioon", selle põhjused- 1) Restauratsioon- korraldas Georg Monk, kes tõstis troonile Charles II. Breda deklaratsioon kuulutas koos usuvabadusega üleüldise amnestia. Taastati peronaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. Kehtima jäid piirangud mis pikk parlament kuningavõimule oli kehtestanud. Tulemusena kehtestati Inglismaal konstitutsiooniline monarhia, parlamendi ülemkoda taastati. Taas vabad valimised ning kujunesid toorid ja viigid. 2) Võimule sai James II 22 kes oli ebameeldiv ja rumal. Inglasi ärritas see, et ta astus katoliku usku. Oldi täielikult katoliikluse vastu ning 1688
Ülemvõimu riigis pärandas Cromwell oma pojale Richardile [1658–1659), kes aga ei suutnud sõjaväelist diktatuuri säilitada ning loobus valitsemisest mais 1659. Restauratsioon ja „Kuulus revolutsioon“. Bill of Rights. 23.dets 1659 hõivab Inglise vägede ülemjuhataja George Monk Londoni, korraldades restauratsiooni ja tõstab trooniline hukatud kuninga poja Charles II. 4.aprill 1660- Breda deklaratsioon- kehtestas koos usuvabadusega üleüldise amnestia(mis ei laienenud vaid hukatud kuningat süüdi mõistnud parlamendisaadikutele). Taastati personaalunioon Inglismaa ja Šotimaa vahel. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati. Pärast kahtkümmend aastat toimusid taas vabad valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Kujunesid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (Tories) ja viigid (Whigs). Kui toorid olid kuningavõimu ja
USA-s on siiani kuulumine mingisse konfessiooni äärmiselt tähtis (just nimelt kuulumine, mitte tõsiusklik olemine). Kui ametlikus asjaajamises ei esitata kunagi küsimust inimese konfessionaalse kuuluvuse kohta (seda käsitletaks isikuvabaduse rikkumisena), siis eraviisilisel ja ärilisel suhtlemisel esitatakse see küsimus peaaegu alati. 2007. aasta juulis avalikustatud usuvabadust käsitlev uuring näitas, et maailma neli kõige suurema usuvabadusega riiki on Ungari, Iirimaa, Eesti ja USA. Rahvusvahelisest uuringust selgus, et usuvabadusega on üldiselt kõige paremad lood kristliku taustaga riikides. Usuvabadusega on kõige hullemad lood aga ametlikult ateistlikes riikides nagu näiteks Hiina, Vietnam ja Põhja-Korea ning islamimaades. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel peab end kindlat usku tunnistavaks 29% eestlasi, ateiste on 6%. Ülejäänud on kas usu suhtes ükskõiksed või pole ennast selles küsimuses määratlenud
Ülemvõimu riigis pärandas Cromwell oma pojale Richardile [165859], kes aga ei suutnud sõjaväelist diktatuuri säilitada ning mais 1659 loobus valitsemisest. Restauratsioon Tekkinud võimuvaakumi lahendas Inglise vägede ülemjuhataja Sotimaal George Monk, kes hõivas 23. detsembril 1659 Londoni ja korraldas restauratsiooni, tõstes Inglise troonile hukatud kuninga poja Charles II [166085]. 4. aprillil 1660 välja kuulutatud Breda deklaratsioon kehtestas koos usuvabadusega üleüldise amnestia, mis ei laienenud vaid hukatud kuningat süüdi mõistnud parlamendisaadikutele. Taastati personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. Kehtima jäid piirangud, mis ,,pikk parlament" aastatel 164041 kuningavõimule oli kehtestanud. Kodusõja ajal konfiskeeritud maad jäid uute valdajate kätte. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi ülemkoda taastati
hispaania keelseid piibleid. · Piibli ratsionaalsest lugemisest tulenev moraal on tema hinnangul ülem vana-kreeka jms moraalist. (Machiavelli, Nietzsche, Rousseau arvavad vastupidiselt). · Leidis, et lapsed peaksid ise piiblit lugema, mitte õpikute või õpetajate vahendusel. Samas tundis antipaatiat dogmade, traditsioonide ja tõlgenduste suhtes, mida piiblis pole. Usuline sallivus: · Toonaste hollandlaste majanduslikku jõukust seostati usuvabadusega · Rituaale, liturgiat, dogmasid, kirikuvalitsuse korraldust, kirikuametite süsteemi jms pidas Locke vähe-tähtsateks asjadeks "things indifferent". · Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pärineb ka Locke'i tekstis oluline idee kirikust kui `vabast ühiskonnast'. · Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema
annaabi.ee 
