Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. · Kevade ja Venuse sünni autor on Sandro Botticelli. · Leonardo da vinci huvitus kõikidest teadustest, kunstist, muusika ja kirjandus. · Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. · Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. · Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne
või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja veatu eostumise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Kirikud
Iseseisvuse saavutas: 1918 aastal Joonis 1. Riigilipp Joonis 2. Riigivapp Ungari tuleb sõnast "hunn", mis tähistab enne ungarlasi maad asustanud rändhõime, või bulgaariakeelsest sõnast ungur, mis tähendab "kümme hõimu". Rahvastik: Ungari on rahvastiku poolest ühtne. On ka veidi sakslasi, mustlasi, serblasi, horvaate ja rumeenlasi. Ungaris on rahvuslikke pingeid vähe, suurt muret tuntakse naabermaades elavate ungarlaste olukorra pärast. Usutunnistuses on erinevused suuremad. Budapesti väikese juudi kogukonna vastu on pandud toime mõningaid antisemiitlikke rünnakuid, kuid ungarlaste valdav enamik on salliv. 4 1.1 Rahvastik 2005. aastal oli Ungari rahvaarv 10 006 835 inimest. 2003. aastal aga 10 045 407 inimest. Kahe aastaga on Ungari rahvaarv vähenenud 38 572 inimese võrra. 0,26%. Ungari on keskmine riik. 2005. aastal moodustasid 0-14 aastased lapsed 15,8% rahvaarvust, 15-64
haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks. Alles 9 sajandit hiljem, 1965
kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja veatu eostumise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.
Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud. Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased.
reformatsioon. Luther kutsus ülesse kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Luther väitis, et usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnistas 2 sakramenti- ristimist ja armulauda, kiriku hierarhiat ei pooldanud, mõistis hukka indulgentside müümise, vaidlustas paavsti ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, kus seletas oma vaateid. 1517. aastal algas Reformatsioon. Reformatsiooni põhiseisukohad: Pandi paika Augsburgi usurahuga. Augsburgi usutunnistuses seisidki reformatsiooni põhiseisukohad: kirik peab olema emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus ning suleti kloostrid. Augsburgi usurahu ja usutunnistus: 1555. aastal oli keiser sunnitud andma välja selle usurahu, millega luteri usk kuulutati katoliku usu kõrval teiseks riigieligiooniks. Põhilause oli: ,,Kelle valitsus, selle usk". *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond. Eeldused: teaduse ja tehnika areng pidi olema vaba tööjõud
- Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske - Dialoogilisus; siinpoolsus; tzedaqa 02.11 Jaan Lahe - Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest - Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora - Halaha; mizwa-mizwot - 10 käsku - Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast; sisaldab jutustusi, legende, õpetusi. - Gemara(lõpetamine, täideviimine, õpetus) - Misna ja gemara moodustavad talmud- Palestiina talmud ja Babüloonia talmud · Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti kristlaste poolt(Juudid tapsid Jeesuse) · Judaismi on mõjutanud ka valgustusliikumine
Pärib patriarhi käest aru ladinavastaste aktsioonide kohta ning nõuab, et patriarh tunnistaks Rooma kiriku primaati, keelab kasutada mõistet oikumeeniline (sest ta ei saa kõneleda kogu kiriku eest, Rooma ju primaat). Humbertus lahkub ning kinnitab 16. juulil 1054. a Konstantinoopoli Hagia Sophia altaril dokumendi, milles sarjab Miikaeli ning kuulutab välja anathema. Miikaeli süüdistatakse ka simoonia soosimises ning nõuab ladinlaste uuestiristimist. Viimaks öeldakse, et ka usutunnistuses eksib idakirik. Osa süüdistustest muidugi alusetud. Patriarh kutsus kokku sinodi ning andis vandebulla. Ka lääneinimesed pandi vastu kirikuvande alla. See ei tähenda kohest osaduse katkemist kirikute vahel. Otsesõnu hukkamõist puudub. Kui rangelt vaadata, siis esimesel bullal, millega Humbertus tüli lõkkele lõi, ei ole üldse seaduslikku tagatist, sest Leo IX oli selleks ajaks juba surnud ja kanoonilise õiguse kohaselt olid legaadi volitused peatatud
kirikupoliitiliste küsimustega. Eesmärgiks oli püüda rahu iga hinna eest. Monofüsiite oli endiselt palju just Süürias ja Egiptuses, mis tollel ajal olid Bütsantsi impeeriumi osad. Neis piirkondades oli tihti nõnda, et kreekakeelsed kristlased järgisid Chalkedoni vormelit, aga koptid ja süürlased kaldusid monofüsiitlusesse. Justinianus püüdis monofüsiite lepitada Aleksandria Kyrillose stiilis õpetusega monofüsiitlusest. 451. aasta usutunnistuses öeldakse, et inkarneerunud Kristus koosnevat ühest ja samast isikust ,,kahes loomuses", millega olevat nestoriaanlus tõstetud dogmaks. Kyrillose meelest oleks pidanud otsuses olema sõnapaar ,,kahest loomusest". Jeesus Kristus on lihaks saanud logose üks loomus ja hüpostaas, jumaliku Kolmainu teine isik. Siiski ei õnnestunud Justinianusel usklikke lepitada, talle võib ette heita diktaatorlikku stiili, mis paljudele kristlastele ei sobinud. Monofüsiitide poolehoiu võitmiseks pani ta
annaabi.ee 
