10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
Religioon Kuni Xerxeseni(Pärsia valitseja aastatel 486-465 eKr) oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zariastistid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse oli suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli zariartist. Peajumal Ahura-Mazda, kellele olid kõik ahhemeniidid pühendunud. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale. Ka uusaastapidustused olid tähtsal kohal. Äärmiselt liberaalne usupoliitika: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud
kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida
kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas õukonna, mille koondas Schönbrunni lossi, ja tõhustas maksukogumist. Nii sarnanevad tema reformid Richelieu ja Louis XIV omadega, ent usupoliitika oli teistsugune, sest ehkki Maria Theresia oli sügavalt usklik katoliiklane ega sallinud teiseusulisi kuigivõrd, ei kiusanud ta neid ka taga ega püüdnud sundkatoliseerida. Ta ei püüdnud ka kirikut riigile allutada. *Joseph II Maria Theresia poeg ja pärija, esimene Habsburg-Lotring Joseph II (valitses Austriat 17801790) oli oma emast sootuks erinev. Ta imetles ema "põlisvaenlast" Friedrich II, vaimustus valgustusideedest ja soovis oma riiki radikaalselt reformida
rahuldavalt koostööd parlamendiga · Probleem: - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat. - Inglismaa trooni päris tema sugulane, sotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48): Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus) 1. James I (valitses 1603-25) - Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon (1603-1707) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut (puritaanide emigreerumine aglab 1620), katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605 - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala poolt valitud kuninga võimu. - Kuninga tõlgendus vastuolus Inglismaa traditsioonide ja parlamendi enamuse arvamusega ! - Parlamendi võimu toetasid: Suurkodanuls (City) ja Maaadel ( Gentry) - Komistuskiviks uute riigimaksude kehtestamine (Kelle pädevuses?)
Mida tähendas ,,vana hea rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele? Talupojad pärisorjastati ning see oli mõisnikele väga hea, kuna nende sissetulek olenes suurel jaol talupoegade arvust. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks). Vastasel korral võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata... 9.Kuidas mõjutas eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitika? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-poole sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele
ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele. Teised maailmausundid, eelkõige islam, on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 00065 000 moslemit, peamiselt siiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000. Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides. Norra riigikirik nõuab, et kõigis riigikoolides õpetataks kristlikku katekismust. Viimastel aastatel on aga loodud mõned vabakiriklikud ja alternatiivsetest eluvaadetest juhinduvad erakoolid. Norras on kokku ligi 1700 kirikut ja kabelit. 13 8. ELUTINGIMUSED Norra on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat
Nii fabritseeriti süüasi Elizabethi- aegsele riigimehele ja maadeavastajale Walter Raleigh'le, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Raleigh oli aastatel 16041616 Toweris vangis, seejärel saadeti ta Lõuna-Ameerikasse kulda otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta 1618. aastal. Samuti otsustasid James ja ta nõuandjad täielikult kaotada katoliiklaste mõjuvõimu. Nood olid aga just lootnud, et Jamesi küllaltki mõõdukas usupoliitika tagab neile taas vähemalt võrdsed õigused protestantide kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid anglikaani kirikule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, puritaanid, kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära 1605
Kui kätte jõudis reformatsioon siis oli asi eriti hull. ,,Kui kuningas teaks, mida rahvas temast arvab," ütles üks Kenti mees oma sõbrale, ,, saaks ta otsemaid rabanduse". Ja seal polekski midagi imestada. Tuhanded Riiginõukogusse jõudnud kirjad kinnitasid selle aravmuse paikapidamist. Kuningat nimetati rahva seas nii kelmiks, kui ka türanniks ja ravav pahameel oli õigustatud, arvestades kuidas Henry inimesi hukkas ja kogu tema usupoliitika oli samuti kõigile vastumeelt. Oma rahva jaoks oli Suurest Harryst saanud nüüdseks Vana Harry. Paljud lootsid tema surma. Naised ja lapsed Kahterine`tõi Henryle ilmale tütre, kes sündis elusalt ilma. Tema nimeks sai Mary ja tema oligi kogu aja jooskul Henry ja Kathrine` ainus ellujäänud laps kuna kõik ülejäänud, kas sündisid surnult või surid peatselt pärast sündimist. Tekkisid suured probleemid, kuna Henryl polnud ju
Valitsev oli tugevus, mitte seadus Kokkupuuteid oli ka teiste rahvastega, Mesopotaamiast üle võetud nt puuvanker Kõige 1.riik võis olla indoiraanlastel Mitanni riik u 16. saj e.m.a Meediariik 8. 6.saj e.m.a, kui see purustati siis tekib Ahhemeniidide riik sellest ajast, Dareios I valitsemise ajast on säilinud raidkirjad, millel mainitakse 1.korda kirjalikes allikates zoroastrismi Eraldi Zarahustrat ja peajumalat ..kedagi.. ei mainita Usupoliitika oli väga liberaalne sel ajal, kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivateks, kui maa vallutati siis neile ohverdati. Usuti, et väljaspool oma piirkonda jumalad aidata ei saanud Zarahustra Võimalik, et ilmus kuskil Ida-Iraani kuningriigis. Sündis nomaadse eluviisi hulka, võis olla varajase indoiraani usundi preester, oli tuttav vanausundi rituaalidega, kus tapeti loomi ohverduseks, austati iidseid iidoleid 10
Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli ühiskonnale oluline mõju, kuigi nende täpne roll on teadmata. Usupoliitika: oli äärmiselt liberaalne. Kohallike jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ja valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Seega uskusid pärslased ka teiste rahvaste jumalaid. Nt Kogu jeruusalemma templiehitust toetas pärsia kuningas. Hea infrastuktuuri areng: Postiteenistuse sisseseadmine. Postijaamad, kus kullerid ja käskjalad said puhata ja hobuseid vahetada. Teedevõrk töötas hästi. Üks tee isegi 2500 km pikk. Üks mees võis selle tee 9 päevaga läbida
annaabi.ee 
