Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info
USUNDILOO ESSEE Lugedes artiklit äärmuslikust usuliikumisest, mille liikmed end Ugandas kirikusse sisse põletasid, ei suutnud ma sellist käitumist mõista. Ma ei ole usklik ega kuulu kuhugi sekti, võib-olla seepärast jäävadki nende motiivid mulle veidi arusaamatuks. See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel. Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse
Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel. Pietistid(kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada
51 Kuid mitte ainult rahvamuusika ei satu ohtu vaid ka teised tavad. Näiteks kerkisid esile prohvetid, kelle eestvedamisel hakati hävitama vanu hiisi ja ohverduskohti. Hernhuutlaste mõjutusel loobuvad naised ka ehete ja kirevate rahvariiete kandmisest, selle asemel eelistati hoopis lihtsamaid ja mitte nii toretsevaid rõivaid. Mõnikord kaldusid hernhuutlased oma nõudmistega 49 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. 50 Jaanus Paat. Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile. Mäetagused nr 42, 9. 51 K. Leichter, Seitse sajandit, 14. päris äärmustesse, näiteks keelasid usuliikumise kohalikud juhid mõnel pool Saaremaal laupäeviti ja neljapäeviti töötamise.52 52 J. Paat, Kristlike usuliikumiste, 9. Kokkuvõte 18. sajandil teisel kümnendil Saksa aladel alguse saanud ja Balti provintsidesse
sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus
Kogu intellektuaalne elukäsitlus on allutatud "sentimentaalsele korrale". Pöördumist elatakse läbi emotsionaalselt, seda kirjeldatakse ka teistele emotsionaalsetes kategooriates. 5. Äratuslik pöördumine rajaneb äratusjutlustaja kõnedele või massilisele usulisele liikumisele. Kui seesugune pöördumine kestab mõnda aega, nimetatakse seda ärkamislaineks. 6. Sunnitud pöördumine võib esineda äärmuslike usuliikumiste puhul. Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Teiseks motiivipõhise tüpoloogia näiteks on Rambo (1995) kes väitis, et pöördumine toimub kultuuriliste, sotsiaalsete, grupiliste, isiklike,
tulenevalt KKs§14 Ig2 p2. Satanistlik ideoloogia ei austa ega arvesta teiste inimeste õigustega põhiseaduse §19 kohaselt (inimväärikus, piinamise, julmuse keeld), seetõttu on satanismi koguduse registreerimisest keeldumine õigustatud usuvabaduse piiramisega, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja ei moonuta usuvabaduse olemus'' MVO vastulause oli: ''Maailmapraktikas puuduvad näited satanistlike usuliikumiste poolt toime pandud massimõrvadest. Isegi tõendatult satanistliku taustaga isikute poolt toimepandud üksikuid mõrvajuhtumeid on teada äärmiselt vähe. Seevastu näiteks kristlike sektide poolt toime pandud massimõrvad on üldtuntud, toogem neist silmapaistvamatena välja James Warren Jonesi (''Peoples Temple Christian Churich'i'' juht ja asutaja, kelle kristlusele tuginev usutegevus kulmineerus 1978. a. 18. novembril 25
tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht. Meie maastiku juures olid need enamjaolt altvooluveskid, mille vesiratas asus algselt veski seina välisküljel, 19
Kogu intellektuaalne elukäsitlus on allutatud "sentimentaalsele korrale". Pöördumist elatakse läbi emotsionaalselt, seda kirjeldatakse ka teistele emotsionaalsetes kategooriates. 5. Aratuslik pöördumine rajaneb äratusjutlustaja kõnedele või massilisele usulisele liikumisele. Kui seesugune pöördumine kestab mõnda aega, nimetatakse seda ärkamislaineks. 6. Sunnitud pöördumine võib esineda äärmuslike usuliikumiste puhul. Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Sotsiaalne kontekst ühiskonnas toimubad asjad ja arusaamad panevad inimest muutma oma usku või siis uskuma. Oma võõratuse kustutamine ja ühtekuuluvus tuned suurendamine õhutavad seda 20
Suurbritannias oli toimunud eriti võimas linnastumine ning vaesed inimesed olid liikunud välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär. Kõnesolev seltskond
annaabi.ee 
