Seminar. Uskmatuse ajaloost Lugesin kõik kolm teksti läbi ja otsustasin, et toon välja järjest paar väidet nende kolme teksti ulatuses ja kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane e...
Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud. Uskumise ja uskmatuse tagab mingil määral kindlasti ka vanemate suhtumine sellesse. Kui lapsepõlvest saadik ollakse pühapäeviti kirikus käinud ja elatakse 10 käsu järgi, siis kindlasti peetakse neid kombeid ka edaspidi au sees. Kui aga ollakse usu suhtes tõrges ning ei peeta sellest eriliselt lugu, ei hakka see üldjuhul ka edaspidises elus suurt rolli mängima. Uskuma hakkavad ka need, kes on elus palju läbi elanud. Nad leiavad usust lohutust. Kiivalt uskuvad inimesed seavad lausa usu järgi oma elu
(2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013) Lühiromaanid "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) "Tagasi tulevikku IV” Jutud "Dejavu" (1998) "Õnnekosk" (1998) "Gondvana lapsed" (1998) "Kliendi soov" (1999)
Roomas võimukandjate SININE taevalik tähis, kristlikus kirikus armastus kardinalirüü. Märtritest pühakute värv VALGE hinge süütus ja puhtus, elu pühadus ARVUD 1 ühtsus 10 kümne käsu arv 2 Kristuse kahetine loomus: 12 apostlite arv jumalik, inimlik 13 uskmatuse ja reetmise arv 3 Kolmainsus ja Kristuse 40 proovilepaneku või ülestõusmine kolmandal päeval katsumuse perioodi arv 4 evangelistid 100 täiuse arv 5 Kristuse haavad 1000 igavikku tähistav arv 6 loomise ja täiuslikkuse arv 7 halastuse, armu ja Püha Vaimu arv. Ka lõpetatus ja täiuslikkus 8 ülestõusmise arv( Kristus tõusis üles kaheksandal päeval
"French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014) Lühiromaanid: "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) 10 "Tagasi tulevikku IV" (2003) 11 Jutud: "Deja-vu" (1998)
Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu ajalugu on allutatud Jumala tahtele ja päästeplaanile, kujutab ajalugu endast maailma loomishetkest alates pidevat võitlust mõlema "olemisvaldkonna", usu ja uskmatuse vahel, mis peab viimaks lõppema civitas Dei üleva võiduga. Jumala kogukonna (civitas Dei) liikmeks saab uskudes Jumalasse. Nii tõuseb ka poliitilises mõtlemises esikohale credo (mina usun...). Poliitiliste arutluste keskmes pole enam inimeste omavahelised suhted, vaid esikohal on inimeste suhted Jumalaga. Omavahel kokkupõimunud civitas Dei ja civitas terrena eristamisel pole seega oluline teha vahet riigi- või valitsusvormide vahel, vaid hoopis
Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: "...Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?" Ja nad kõik põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. Leonardo da Vinci. Maarja lapse ja püha Annaga. Louvre, Pariis Ka Jeesuse emapoolne vanaema Anna pole kunstiteostes sugugi harva esinev tegelane. Leonardo da Vinci Louvre'is paikneval maalil "Neitsi Maarja lapse ja püha Annaga" istub Maarja oma ema süles, kahe käega toetab ta poega, kes veel ei kõnni; viimane omakorda hoiab lambatalle, viidates ohvrile, mille ta kunagi lunastamise märgiks peab tooma. Maal
Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis temale see kõik on tulnud?" Ja nad kõik põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: ,,Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. 15 MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Kas usud, et täiskasvanud Jeesus oma perekonda ei armastanud? 2. Jeesus sündis küll Petlemmas, aga kus ta oma lapsepõlve ja nooruse veetis? 3. Kui vana oli Jeesus, kui ta oma lapsepõlvekodust lahkus? 4. Kas Jeesusel oli mingi amet? 5. Mitu õpilast oli Jeesuse nn eliitklassis? 6. Kes oli selle nn eliitklassi kõige vanem ja kõige noorem õpilane? 7
mehed saavad nimeks Singh (Lõvi) ja naised Kaur (Printsess). Sikhi traditsioonis on 5 K kandmine viis eset, mida täiskasvanud sikhi mehed kandma peavad. Sikhi mehed ei tohi juukseid lõigata (inimene ei tohi Jumala loodut rikkuda) kes; kangha kamm; kara terasest käevõru, mis sümboliseerib Jumala ühtsust, see on selles käes, mis mõõka hoiab (paremas); kirpan mõõk või pistoda; katsa püksid, selleks, et olla valmis hobuse selga hüppama; turban piir usu ja uskmatuse vahel, usklik mees peab kandma turbanit. Sikhi sümboliks on khanda see koosneb kahest kirpanist, ringist ja kaheteralisest mõõgast. Gurdwara on ,,guru uks" tempel, kus asub püha raamat. Gurdwaras on naised ühel pool, mehed teisel pool vahekäiku. Ka selles templis on köök oluliseks kohaks. Darbar Sahib on Amritsari Kuldne Tempel. Sikhi traditsioonis on osa inimesi, kes leiab, et sikhidel võiks olla oma riik Khalistan. Sikhe on u 13 miljonit
· Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii universumi ühine substants. Loodud maailm pole nagu pimedus on valguse puudumine. suletud ja kinnine vaid lõputu. · Ajalugu ja Jumalariik · Valgus võis süttida ja kustuda. G.Duby,lk 354 · Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja · Valgus uskmatuse vahel. · Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine. · See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja · Eriti toimub see aga elementaarvormides, Jumalariigi (civitas Dei) vahel. segavormides ja hingevormides. · Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas.
5. Sallivuse piirid Riigipoolsele sallivusele pole õigust: 1. Nendel, kelle arvamused ohustavad ühiskonna huve ehk on vastuolus ühiskonnas kõigile kehtivate normidega. 2. Sallimatutel 3. Nendel, kes teenivad võõrvalitsejat (katoliiklastel) on lojaalsed ühiskonda ohustavale võõrjõule (tänapäeval nt rahvusvaheline terrorism...) 4. Ateistidel selline hoiak polnud tol ajal (1689) midagi ebatavalist, tänapäeval peaks sallivusnõue kehtima ka usu ja uskmatuse mõõtmes. · Katoliiklasi ("mohammetans") peeti vaid paavstile lojaalseteks, sallimatuteks, mille tõttu nad "pole ühiskondlikult usaldatavad". Kas seda on ka usulist pearätti kandvad tüdrukud Prantsusmaal? · Uskmatust ei tohi sallida, kuna usk Jumalasse pole "spekulatiivne arvamus", vaid "kogu moraali allikas", usk eristab inimesi "kõige ohtlikumat liiki metselajatest". · Seega protestantliku enamusega riik ei peaks sallima katoliiklust, kristliku enamusega riik
annaabi.ee 
