huvilised on ühiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Probleemid võivad tekkida juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast, kuid ta siiski seda teeb. Samas võivad probleemid tekkida ka sellest, kui töötaja näeb juhtide poolt toime pandud seaduserikkumisi või ebaõiglast teguviisi ning ta selle avalikuks teeb
Ole konkretsem. “mõni kord”, “mõned nii, mõned naa” Keegi ei saa olla inimene ilma, et midagi inimlikku teda ei puuduta. Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. M S Nõustamises on raske lasta inimesel välja öelda need asjad, mis on talle endale kaa saladuseks. Ainult usaldussuhtes saab inimene tunnistada, et ta retroflekteerib. Konfluents – (ehk kokkusulandumine, sõltuvus e. kaassõltuvus) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. MS Kui eemal ollakse, siis tundub, et tükk jäi maha. Eemal olles alti põevad, et äkki teine ei tule tagasi ja kus ta on ja kellega jne… In elu algabki sõltuvusega ja võib olla raske sellest loobuda. Nt laps on elu alguses üks emaga
mõjutavate tegurite põhjal või välimuse, isiklike suhete, soo, religioosse kuuluvuse või muude sarnaste tunnuste alusel; kas kõikide osapoolte huvisid on püütud arvesse võtta; kas on võetud tarvitusele kõik abinõud, et hoiduda asjaosaliste tundeid, reputatsiooni ja edasisi võimalusi tarbetult kahjustamast. 6.5 Töötaja eetika Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale, hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Vahel jätkub see lojaalsus ka pärast töösuhte lõppemist, juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast. Ent kui töötaja näeb juhtide poolt toime pandud seaduserikkumisi või ebaõiglast teguviisi, kas ta võib lojaalsusest hoolimata selle avalikuks teha
korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Põhiseadus Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik õiguslikus teenistusja usaldussuhtes Töötaja on isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd Kodanikuühiskonna all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus)
Ärieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida kõige õigemat käitumisviisi ja seda põhjendada 1.1. Probleemid ettevõttes. Töötaja ja juhi vahekorda puudutavad küsimused, kus võib tekkida probleem ettevõttes on näiteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne. Mitmed eetilised küsimused kerkivad esile ettevõttele vajaliku töötaja ja ettevõtte juhi vahelises usaldussuhtes. Töötajal on kohustus olla lojaalne oma tööandjale hoida ärisaladusi, tagada firmas toimuva konfidentsiaalsus, kaitsta ettevõtte huve. Probleemid võivad tekkida juhul kui töötajale on kehtestatud konkurentsikeeld, mis keelab teatud aja jooksul konkurentide heaks töötamast, kuid ta siiski seda teeb. Samas võivad probleemid tekkida ka sellest, kui töötaja näeb juhtide poolt toime pandud seaduserikkumisi või ebaõiglast teguviisi ning ta selle avalikuks teeb
Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3
vastutavaks (Rahandusministeerium) (Reinsalu ja Tõniste, 2009.) 2012. aasta juunis vastu võetud uus ATS muutis vanaga võrreldes mõndagi, nüüd kohaldatakse ATS-i eelkõige ametnikele, töölepingulistele kohalduvad vaid üksikud sätted. Muutus ametniku mõiste, vana ATS-i kohaselt oli ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Uue ATS-i kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Samuti tuleb reeglina korraldada avalik konkurss ametikoha täitmiseks. Kehtestati läbipaistvam arusaadavam ning õiglasem palgasüsteem: ametniku palk on põhipalk, lisaks võib maksta muutuvpalka (aasta jooksul maksimaalselt 20% ametniku aastasest põhipalgast). Lisaks ühtlustati ametnike hüved erasektoriga, nt kadusid automaatsed lisatasud kraadi või keele omandamise eest, puuduvad teenistuse pikkusest sõltuvad lisapuhkusepäevad. Sisse viidi veel
Nimetatakse ametikohale (tehakse Võetakse töökohale (ei sisalda käskkiri, kus kirja, mida isik avaliku võimu teostamist) tegema hakkab) Ametnikule antakse amaetinimetus Teenivad rahvast lähtudes avalikust huvist neil on kõiged eetilised nõudmised Teenistuskoht AMETNIK JA TÖÖTAJA Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Ainult avaliku konkursi alusel. Töötaja veõtakse ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel. TEENISTUSSE EI VÕI VÕTTA ISIKUT Kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest Keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest Kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära veõtud teataval ametikohal töötamise või teataval
Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei, kohus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei KOV üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena jne Avalike teenistujate liigid ja põhifunktsioonid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on riigi või KOV üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes; ametnik nimetatakse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. 3 Avaliku võimu teostamine: ametiasutuse juhtimine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks, süütegude menetlemine, EV diplomaatiline esindamine jmt. Ametnike teenistussuhteid reguleerib ATS, teatud juhtudel ka TLS. 2) abiteenistujateks;
9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ametnikud teenivad kogu rahvast (lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvidest või konkreetse partei suunistest). Ametnike pädevuses on võimuvolituste kasutamine (teiste inimeste käskimine, keelamine, sunnivahendite rakendamine), mida eraõiguslikus suhtes töötavatel isikutel ei ole. 2) abiteenistujateks; On ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale TL alusel võetud tehniline töötaja.
annaabi.ee 
