Ketokehad : atsetoon, atseetoatsetaat (pH < 7), β- hüdroksübutüraat (pH < 7) Kui ketokehade kontsentratsioon ületab organismi lagundamisvõime tekib pH langus ning seejärel metaboolne atsidoos Elektrolüüdid Hüperglükeemia ja hüperketoneemia reabsorptsiooni lävi neerutuubulites ületatakse → liig väljub uriiniga Need ketokehad(-) võtavad kaasa katioonid (K+, Na+) Koos oksendamisega, kõhulahtisusega, suurenenud urineerimisega (tavaline ketoatsidoosi puhul) tekib elektrolüütide puudus → rakufunktsioonid häiritud, + glomerulaarne filtratsioon aina väheneb → neerupuudulikkus Kasutatud kirjandus: http://www.vetfolio.com/internal-medicine/understanding-and- treating-diabetic-ketoacidosis https://www.slideshare.net/ivsdsm/diabetic-ketoacidosis-or-dka-in- cats
· kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomonoos. Tekitajaks on algloom, levib enamasti sugulisel teel. Naistel võib ägeneda menstruatsiooni ajal. Tekib kipitus ja ärritustunne, valulik urineerimine. Genitaalherpes. Tekitajaks on kahte tüüpi herpesviirused, mis kahjustavad nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne
labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk
2.2 Hinnangu andmine Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud pealt, vaid hakkasin kõike tegema, et aru saada miks patsiendil ei ole hea olla. Aitasin oma juhendajat ka, reageerisin kiiresti arsti korraldustele. Halbadeks külgedeks tooks välja selle, et antud situatsioonis kahtlesin iseendas, kas ma teen kõik õigesti. Samuti kogu aeg mõtlesin patsiendist, kellel oli suur valu, raskustunne kõhus, urineerimisega probleemi, iiveldus kogu aeg. Mina ei teadnud millest alustada, millist probleemi lahendada esimesena. 3 2.3 Analüüsimine Sellises situatsioonis on väga oluline patsiendiga pidev suhtlemine, sest see aitab patsienti rohkem ära tunda. Kelley jt. kirjutavad oma artiklis, et õed tahavad oma patsiendi tundma.
käsivartesse. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED. Insuliinipuudus ja I tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis. Happemürgistuse sümptomideks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele. Tunnused: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus DIABEETILINE JALG. Diabeet võib kahjustada nii jalanärve kui veresooni. Kahjustunud närvide puhul võib tekkida torkimis-, kihelus- või kõrvetustunne. Veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad jalad muutuda
postoperatiivsel perioodil on 16 korda minutis. Hingamisrütm on regulaarne, ei esine valu ega raskustunnet hingamisel. Südame-veresoonkond: Haiglasse tuleku päeval (31.03.2015) oli patsiendi vererõhk 135/79 mmHg ja pulss 80 x´. Operatsiooni päeval oli patsiendi vererõhk 133/80 mmHg ja pulss 85 x´. Esimesel postoperatiivsel päeval (02.04.2015) oli patsiendi vererõhk 131/80 mmHg ja pulss 81 x´. Urotrakt: Patsiendil urineerimisega probleeme ei ole, käib umbes 5 korda päevas urineerimas. Pärast operatsiooni on urineerimine samuti probleemideta. Uni: Patsient magab keskmiselt umbes 7 tundi. Tavaliselt läheb magama kell 00.00 ning ärkab 7.00. Pärast operatsiooni magas samuti rahulikult. Valu: Haiglasse tuleku päeval kaebas valu paremal ülakõhus. Valu hindas ta 5 pallina 10 palli süsteemis ning valu leevendamiseks sai patsient haiglas Paracetamoli
Oranz tõstab immuunsust, leevendab seedeprobleeme, aitab toime tulla traumadega. Samuti on oranz niinimetatud tervislik antidepressant. (Struthers 2008: 28, 29) Oranz sobib astma, epilepsia, kopsuhaiguste ja reuma raviks. (holisticonline.com) Sakraaltsakra värviks on oranz. Selge oranz näitab, et tsakra on terve, kuid kui oranz on määrdunud ja tumedat tooni või kahvatu, siis on tsakra tegevus häiritud. Peamised füüsilised probleemid võivad olla põie ja urineerimisega, viljatusega, menstruatsiooni ja menopausiga, eesnäärmega ja sugukülmusega. (Struthers 2008: 50, 51) 1.2.2 Lilla Lillal on värvide seas kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus. Lilla aitab argised mured unustada ning annab meile hingestatud suhtumisviisi. Lilla on ka jumaliku inspiratsiooni värv. Lilla loob sideme selle ja nähtamatu maailma vahele. Liigne lilla kasutamine võib põhjustada üleolekut ja upsakust
Puhta enesekateteriseerimise õpetamine ja teostuse jälgimine Jääkuriini mõõtmine ja jälgimine Testribaga uriinianalüüsi teostamine Vajadusel uriinikülvide võtmine Diurees- uriini teke neerudes ja eritumine sealt Detruusor- silelihas mis vooderdab põit Düsuuria- sagedane valulik urineerimine,valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine Proteinuuria- uriinis leidub valku Hematuuria- vere esinemine uriinis Parees- osaline halvatus Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või
9. Muutus ADL funktsioonis: Isiku ADL soorituse paranenud. OSA H. KONTINENTS VIIMASE 7 PÄEVA JOOKSUL 1. Kontinensti enesekontrolli kategooriad: Kontinents täielik kontroll a)Soolekontinents: Kontroll soole tühjenemise üle olemas b)Põiekontinents: Kontroll olemas 2. Sooletühjendamine: regulaarne vähemalt üks kord ööpäeva jooksul 3. Abivahendid ja programmid: ei ole vaja, sest ei ole probleeme. 4. Uriinikontinentsi muutus: paranenud. Probleeme urineerimisega enam ei ole, urineerimine vaba. OSA I. HAIGUSTE DIAGNOOSID 1.Haigused: eesnäärme healoomuline kasvaja. Psühhiatrilised ja meeleolu puudutavad: Alanenud meeleolu, kerge depression. 2. Infektsioonid: ei 3.Momendil olulised diagnoosid, mis mõjuvad praegu patseindi olukorda, vajavad ravi või sümptomaatilist käsitlust: a)Eesnäärme healoomuline kasvaja. B)põlveliigiste osteoartroos c)depression. OSA J: TERVISESISUNDID 1.Probleemsed seisundid: Eesnäärme healoomuline kasvaja. 2
36.6 kraadi. Juuksed patsiendil ei lange välja, küüned terved, ei ole haprad. Limaskestad suus roosakad, kahjustusteta, natuke kuivad. 4.3 Eritamine ja ainevahetus Patsiendi hinnang eritamisele: Patsiendil on kõhukinnisus. Kui tekib vajadus, siis kasutab Bisacodyli või Mikrolaxi. Ravimite abil kõht käib läbi 1-2 korda nädalas. Rooja värvus on pruun või hele pruun. Konsistents vedel ravimite tõttu. Kõht on kinni umbes 2 kuud. Urineerimisega probleeme ei ole. Patsiendi sõnul uriinihulk on vähene, umbes 50-70 ml. Urineerib stabiilselt umbes 5 korda ööpäevas, vahepeal ka öösel, kuid harva. Ainult kui joob õhtul palju. Värvus on hele kollane. Patsient märkas, et haiglas higistab rohkem. Kodus tugevat higistamist ei märganud. Füüsiline läbivaatus: Abivahendeid patsient ei kasuta, saab hakkama iseseisvalt. Stoome patsiendil samuti ei ole. Toitmissondi pole. Kuna hügieeniprobleeme patsiendil ei ole,
Siin voolab ka eesnäärme eritis seemnevedeliku hulka. Seemnepurset juhib sümpaatikusnärv. Seemnepurske käigus juhitakse seemnevedelik kusitisse, kus see seguneb seemnepõiekeste ja eesnäärme eritistega. See muudab seni staatilised spermatosoidid oluliselt liikuvamaks ja tagab munaraku viljastamise võimalikkuse. Eesnääre ümbritseb kusiti algusosa, põhjustades sel kohal iseloomuliku kitsuse. Vananedes eesnäärmesisese sidekoe hulk suureneb ja võib tekkida probleeme urineerimisega, kuna eesnääre surub kusitile. 89 Märkus. Asjaolu, et erektsioon ja seemnepurse on vegetatiivselt juhitavad protsessid, võimaldab ka halvatud alakehaga mehel toimetada suguühet ja last saada. Mehe välised suguorganid: suguti (peenis), munandikott (skrootum). Ureetra – kusiti Suguti (peenis) koosneb kolmest erektsioonkehast, mis sugulise erutuse korral tekkiva verepaisu käigus imevad käsnana endasse verd, mis kutsub esile peenise jäigastumise. Seemnepurske
annaabi.ee 
