Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained") --- Lained, kuhu te tõttate ojakeses sulisedes, päikese vastu hüpates, lillelisel kaldal vulisedes?
minevat (pääsukesetalv). Ilmade soojenemist märgib vanasõna: Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja. 5 Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik. Sümboolikat: lennus - peavalu, peapööritust (Võrumaa); paarisarv - pulmi; häälitsemine - sead sigivad hästi (Pärnumaa). Tartu- ja Võrumaal on soovitatud pääsukese esmakordsel nägemisel uperpalli visata, et suvel seljavalu poleks. Pesa rajamine on külviorientiir: "Kui pääsukesel on pesas kaks muna, siis külva kahe sõrme vahelt, kui viis, siis viie vahelt." Suvist lahkumist, pesitsuskohtadelt on dateeritud jakobipäevaga 25.VIII (varase rukkikülviaja enne) ning pärtlipäevaga 24.VIII (pika sügise enne). Üldtuntud on ilmaenne: kui pääsukesed madalal lendavad, tuleb vihma, kui kõrgel, siis kuiva.
seal olid väiksed kirjud kiisud. Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, piilupart oli rongijuht. Rattad tegid rat-tat-taa, piilupart jäi tukkuma. Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai? Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid, sabad seljas, Kutsud jooksis, keeled väjas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi, sarved segi sikkudel, sikkudel ja sokkudel. Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile, kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse, sokud ei saand Karjakülla, Karjakülla, Marjakülla. Lisa 14. Laul ,,Mu koduke". 1. Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kuid ta on armas minule.:,: 2. Seal elavad mu vanemad,
Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained") --- Lained, kuhu te tõttate ojakeses sulisedes, päikese vastu hüpates, lillelisel kaldal vulisedes?
Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Lained Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, Armas on su voode vilu, lõivad uhkest' uperpalli, aga sinu lainte ilu karu kombel kukerkuuti. kesse mõistab võrrelda 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubau er.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/juhanliivi.htm http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=8&obj=data http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liivi_luuleauhind
ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained") 3.Kasutatud kirjandus 1. Intrenett 1.1. http://www.miksike.ee/docs/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubauer.htm 2. Eneke 2, 1983 a., lk 251 - 252 Sisukord Sissejuhatus 1. Elulugu 1.1. Kodutalu 1.2. Lapsepõlv ja haridustee 1.3. Ajakirjaniku-aastad 1.4. Kirjanikuna Tartus ja Alatskivil 1.5. Viimased 20 eluaastat 2. Loodusluule 2.1. Aastaajad 2.1.1. Kevad 2.1
Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! (“Järv”) --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. (“Lained”) --- Lained, kuhu te tõttate ojakeses sulisedes, päikese vastu hüpates, lillelisel kaldal vulisedes?
Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret
surevad, linnukasvatus ei õnnestu või läheb maja põlema. Lääne- ja Pärnumaal öeldi, et lõhkuja näole ilmuvad pääsukesetäpid (tedretähed). 9. Pääsukest keelati puutuda, öeldi siis see lind elama ei jää ja varsti hukkub. 10. Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik: lennus peavalu, peapööritus; paaris- arv pulmad; häälitsemine sead sigivad hästi. Tartu- ja Võrumaal on soovitatud pääsukese esmakordsel nägemisel uperpalli visata, et suvel seljavalu poleks. 11. Pääsukestel usuti olevat ka tervistav toime: ,,Kui esimest korda pääsukest nähti, kui juhtusid vee ääres olema, siis pidi jällegi katsuma ruttu vett näole panna, ise üteldes: pääsukese vesi pääsukese vesi," siis pidid kõik vistrikud ja tedretähed näo pealt kaduma. 21 PÄÄSUKESED Vanasõnu pääsukesest: 1
- Äkiline suuskade kantimine, jõnksukaupa kramplik suuskade triivimine, kukkumine. 3.7.4. Pidurdamine tahtliku kukutamisega. See on vahel ainuke võimalus kiireks peatumiseks äkki nähtavale ilmunud takistuse ees. Samal ajal tuleb vältida enese vigastamist ja varustuse purunemist. Seepärast on kasulik omandada ühteaegu efektiivne ja ohutu kukutuspidurduse oskus. Kukutuspidurdusel (ja kukkumisel üleüldse) tuleb iga hinna eest vältida ettekukkumist ja sageli sellega kaasnevat uperpalli – see omakorda võib kergesti lõppeda vigastuse või varustuse purunemisega. Selleks tuleb omandada olukorra kiire hindamise ja sellele järgneva reflektoorse tegutsemise oskus. Kui kukkumise vajadus (või tasakaalu kaotus) on ilmne, tuleb jalad kiiresti kägardada ja lasta end küljele-taha puusale lohisema. Jalad suuskadega lükata ette (väldib etterullumise), käed keppidega ette-kõrvale (alumise käe kepp ei tohi keha alla jääda – puruneb). Niisugust
Kui ma õieti aru sain, siis puutus see ka miss Watsonisse. Läksin metsa ja arutasin seda mõttes kaua. aega; aga ma ei näinud sellest mingit käsu, -- kasu oli sellest ainult teistel. Siis arvasin viimaks, et ei maksa selle kallal üldse pead murda, ja jätsin selle niisama. Mõnikord võttis lesk mu enda kõrvale ja rääkis jumalast, nii et kuulates hakkas suu vett jooksnia. Aga päev hiljem hakkas miss Watson pihta ja viskas kõik uperpalli. Ma hakkasin taipama, et oli kaks jumalat. Iga mehikese käsi oleks hästi käinud lese jumalaga, aga miss Watsoni omalt polnud tal midagi head oodata. Ma otsustasin siis oma mõttes, et jään lese jumala juurde, kui ta mind tahab, olgugi et ma ei mõistnud, mis tal sellest võis kasu olla, sest ma olin nii rumal ja paha ja lihtlabane poiss. Taati polnud juba enam kui aasta otsa näha olnud ja see oli mulle mõnus; ma poleks tahtnud teda üldse enam näha
annaabi.ee 
