üks oluline tähendus, mis viitab kaugetele ja kättesaamatutele aladele. See muidugi tähendab, et meie universum ei ole ainuke. Sellisel juhul räägitakse paralleel maailmadest, paralleel universumitest, paljudest universumitest, alternatiiv universumitest, megauniversumist, multiuniversumist. Ükskõik, millist sõna parasjagu kasutada, ikka tähendab see sedasama peale meie universumi on olemas ka teisi universumeid. On teooriaid, mis väidavad, et teised universumid asuvad meie omast väga kaugel aja või ruumi väljavenitatud osades. Teiste hüpoteeside kohaselt on nad vaid millimeetrite kaugusel üksteisest ning ka meist. Osad teoreetikud usuvad, et füüsikaseadused on igas universumis samad, mõned jälle pole selles nii kindlad. Kolmas osa väidab hoopis seda, et esineb mõlemaid variante. Nüüdseks juba tuntud ning kümnendeid uuritud kvantmehaanika annab võimaluse arendada välja üks multiuniversumi teooriatest
abielus David Masoniga, kes valmistas Hawkingi esimese kõneaparaadi 2006. aasta oktoobris lahutas Hawking oma teisest naisest. Hawkingi kiirgus Hawkingi kiirgus on soojuskiirgus mis kiirgub mustadest aukudest. Hawkingi kiirgus vähendab musta augu massi ja seetõttu nimetatakse sellist protsessi musta augu aurustumiseks. Biograafia “Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time”, 1988) “Mustad augud, noored universumid ja teised esseed” (“Black Holes and Baby Universes and Other Essays” 1993) “Universum pähklikoores” (“The Universe in a Nutshel” 2001) “Lõpetamata aja lühilugu”(“ A Briefer History of Time” 2005) Tänan kuulamast!
piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni
teisest naisest. Hawkingi kiirgus Hawkingi kiirgus on soojuskiirgus mis kiirgub mustadest aukudest. Hawkingi kiirgus vähendab musta augu massi ja seetõttu nimetatakse sellist protsessi musta augu aurustumiseks. Kuna Hawkingi kiirgus lubab mustal augul oma massi kaotada, must auk mis kaotab rohkem mateeriat kui juurde saab hakkab hajuma, kahanema ja lõpuks kaob Biograafia "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) "Mustad augud, noored universumid ja teised esseed" ("Black Holes and Baby Universes and Other Essays" 1993) "Universum pähklikoores" ("The Universe in a Nutshel" 2001) "Lõpetamata aja lühilugu"("A Briefer History of Time" 2005) Auhinnad ja autasud 1975 Eddington Medal 1976 Hughes Medal of the Royal Society 1979 Albert Einstein Medal 1982 Order of the British Empire(Komandör) 1985Gold Medal of the Royal Astronomical Society 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences
paisumine tühja ruumi. Suure Paugu käigus ei saanud ka midagi kuhugi paisuda, sest ruum tekkis alles Suure Paugu käigus. Ei saa näiteks öelda: enne Suurt Pauku, sest aeg sai alguse Suurest Paugust. Suur Pauk on aja serv, aja algushetk. Aeg on olemas olnud ''ainult'' 15 miljardit aastat '' (Mary ja John Gribbin 1997:83). `' Ühe arvamuse kohaselt võis singulaarsus olla jäänuk eelmisest, kokku varisenud universumist. Teisisõnu, et paisuvad ja kokku tõmbuvad universumid on igaveses vaheldumises, otsekui haigla hapnikumasina pulseeriv kumm, ja meie eluaeg on langenud ühte paisumistsükklisse. Teised väidavad, et Suur Pauk on midagi omast `'ebavaakumile'', `'skalaarväljale'' või `' vaakumi energiale'' millelegi, mis andis ebastabiilsuse ürgsele mitte millelegi, ürgolematusele. Näib võimatu, et mitte millestki saab valmistada midagi. Kuid paljas tõik, et kunagi polnud midagi ja nüüd on Universum, näitab, et see on võimalik. Võib
raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Heisenbergi määramatusprintsiip määramatuse printsiibi formuleeris W.Heisenberg 1926. aastal. See määras ära võimaliku tunnetuse piirid. Selleks, et määrata mingi osakese asukohta ja impulssi kunagi tulevikus, tuleks tema asukoht ja impulss praegusel hetkel võimalikult täpselt määrata. Mikroosakest kätega ei
Globaliseerumine ja see, kuidas tehnika võib arengumaades elavatele inimestele tähendada atraktiivne väärtus, mille poole püüelda, samas arenenud riikide turistid tunnevad mõnu sellest, et saavad linnakärast ja tehnikast eemale - üks pool igatseb algupärase ja teine modernse järele. Artiklid: Hasso KRULL “Nautimise käsk” - Tõnu VIIK “Iha objektid” - David VSEVIOV “Hea elu märgid ajas ja ruumis” - Näitused: “Jean Cocteau universumid” - Väga mitmekülgne mees, oma ajast ees. Julges homoseksuaalsust kunstis kajastada. Ants Laikmaa “Vigala ja Capri” - Tuletab meelde, kuivõrd kontrastne on maailm. Kõigil oma mured, rõõmud, kuid hoolimata raskustest tullakse toime ja ollakse oma kodumaale truu. Väljapaneku sõnumiks võibki arvatavasti pidada kunstniku empaatiat ja oskust näha teist inimest kui endaga võrdset, mis väärib tunnustust. Ühiskond: Iga neljas laps elab eestis allpool vaesuspiiri – 2005
raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni. Me ei kasuta
Enamik teadlasi arvab nüüdseks, et elu leidmine kusagil mujal meie universumis on vägagi tõenäoline. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kaasa aidanud maailmapildi areng, kus varasematest geotsentrilistest kujutelmadest on jõutud järelduseni, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi universumis on kümneid miljardeid ja järjest enam teadlasi, mitte ainult astronoomid vaid ka füüsikud, bioloogid jt usuvad, et kosmoses eksisteerib paralleel universumid, mis teoreetiliselt kahekordistaksid kui mitte kolmekordistaksid planeetide ja galaktikate arvu. Teadlaste seas on siiski esindatud ka nn unikaalse Maa hüpotees, mille järgi keerukate eluvormide tekkeks ja arenguks vajalike tingimuste teke ja püsimine on üliväikse tõenäosusega, justkui oleksime siia ilma ainult õnnega sattunud. Mina nüüd uuringi neid teid, kuidas kulgevad meie otsinguid maavälisele
saatva teadvuseaktiga, aga märk ja (tähendusrikkaks saanud) kujund on asendatavad, st et võivad olla suhetes teiste entiteetidega tingimusel, et moodustavad süsteemi, kus kõik on omavahel ühendatud. Mõistetavus tähendab teoreetiliselt piiramatuid seoseid teiste sama tüüpi entiteetidega. Kui nii võtta, siis on loogikute 'intensioonid' ja 'ekstensioonid' sama asi. Järeldus: kujunditega piiratud müütiline teadvus võib olla üldistav, seega teaduslik, kuigi mütoloogilised universumid on ainult fragmentide kombinatsioonid ja neist fragmentidest luuakse kohe jälle uued universumid. Selle muutuse käigus saavad tähistajatest tähistatvad ja vastupidi (st et endised eesmärgid täidavad praeguste vahendite rolli). See viimane võib ka bricolage definitsioon olla. (Tagasi tööriistakogu-jutu juurde) Kui projekti struktuur on alati nihkes alse kavatsuse suhtes, on see 'objektiivne juhus'
Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga,
tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris 30 selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga,
Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast – seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata – nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad. Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga,
annaabi.ee 
