UNIVERSUM Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. Universumit ei saa aga samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi tekkimisena loetakse alates 21. sajandist niiöelda suurt pauku. Suureks pauguks nimetatakse hüpoteenilist sündmust, mis toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Sel ajal hakkas universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Teadaolevalt kestis
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas
Nüüd on selles sõnal veel üks oluline tähendus, mis viitab kaugetele ja kättesaamatutele aladele. See muidugi tähendab, et meie universum ei ole ainuke. Sellisel juhul räägitakse paralleel maailmadest, paralleel universumitest, paljudest universumitest, alternatiiv universumitest, megauniversumist, multiuniversumist. Ükskõik, millist sõna parasjagu kasutada, ikka tähendab see sedasama peale meie universumi on olemas ka teisi universumeid. On teooriaid, mis väidavad, et teised universumid asuvad meie omast väga kaugel aja või ruumi väljavenitatud osades. Teiste hüpoteeside kohaselt on nad vaid millimeetrite kaugusel üksteisest ning ka meist. Osad teoreetikud usuvad, et füüsikaseadused on igas universumis samad, mõned jälle pole selles nii kindlad. Kolmas osa väidab hoopis seda, et esineb mõlemaid variante. Nüüdseks juba tuntud ning kümnendeid uuritud kvantmehaanika annab võimaluse
võib osutuda liiga nõrgaks, nii et Universum jääbki alatiseks laiali tormama, seni kui kõik on nii eraldatud, et mingist aine vastastikmõjust pole juttugi. Universum saaks siis kohaks, kus kõik on surnud ja inertne, kuid üpriski avar. On ka kolmas võimalus, et gravitatsioon on täpselt õige suurusega. Kosmoloogid nimetavad seda kriitiliseks tiheduseks. Siis hoiab ta täpselt õigete mõõtmetega Universumit koos ja kõik käib lõpmatuseni nagu kellavärk. Neid kolme liiki universumeid kutsuvad eriteadlased suletud, avatud ja tasaseks universumiks `' (Bryson 2003:28-29) (joonis 6) Meie Universum. 2.2. Tume energia `' Kui enne sai maailma lõpust räägitud, siis tuleb selgeks teha mõiste, mida me pole seni puudutanud, nimelt ,,tumedast energiast''. Tumeda energiaga puutus teadus kokku suhteliselt hiljuti, eelmise sajandi lõpuaastatel, kui avastati, et universumi paisumine kiireneb, nagu näitasid mitmed astronoomilised täppisvaatlused, sealhulgas kosmilise
väga kõverdunud. Miks peaksid kolm ruumi- ja üks ajamõõde olema sirged, samal ajal kui teised on jäänud kõveraks? Üks võimalik vastus oleks antroopsusprintsiip - maailm on selline nagu ta on, kuna kui ta oleks teistsugune, poleks lihtsalt meid teda uudistamas. Elu, nagu me seda tunneme, saab eksisteerida ainult aegruumi piirkondades, kus on kolm ruumi- ja üks ajamõõde. Viimane muidugi ei tähenda, et stringiteooria ei lubaks selliseid universumi piirkondi või teisi universumeid (ükskõik mida need ka siis endast kujutaksid) kus kõik mõõtmed on väikeseks kõverdunud, või kus oleks rohkem kui neli sirget mõõdet, aga seal poleks lihtsalt arukaid olendeid neid jälgimas. Peale aegruumi lisamõõtmete toob stringiteooria kaasa veel teisigi küsitavusi, mis tuleks lahendada enne, kui teda võiks kuulutada lõplikuks ühendatud füüsikateooriaks. Me ei tea veel kas kõik lõpmatused ikka taanduvad välja või kuidas seostada stringi laineid konkreetsete osakestega
raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Heisenbergi määramatusprintsiip määramatuse printsiibi formuleeris W.Heisenberg 1926. aastal. See määras ära võimaliku tunnetuse piirid. Selleks, et määrata mingi osakese asukohta ja impulssi kunagi tulevikus, tuleks tema asukoht ja impulss praegusel hetkel võimalikult täpselt määrata. Mikroosakest kätega ei
Seejuures Universumi pideva paisumisega kaasneb tema pidev jahtumine ja järkjärguline raskete osakeste ja antiosakeste annihilatsioon, mis küll aeglustab, kuid ei suuda vältida Universumi jahtumist. Inflatsioonilisekosmoloogia kohaselt on kogu meie Universum tekkinud esialgsest vaakumist selles toimuvate protsesside tulemusena, mis viib vaakumi mullistumisele. See aga tähendabki edasiselt inflatsiooniliselt paisuva Universumi teket. Selliseid "mulle" ehk universumeid peaks olema tohutu hulk, ja meie oleme seal vaid üks realiige. Algul oli Universum täielikult sümmeetriline aine ja antiaine suhtes. Paisuvas ja jahtuvas Universumis pidanuks aine ja antiaine ühesugugsed osakesed paarikaupa annihileeruma ja muutuma lõpptulemusena peamiselt footonpaarideks. Sel juhul ei oleks üldse saanud kujuneda taevakehasid. Nõrk asümmeetria aine ja antiaine osakeste vahel, kerge ülekaaluga
tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni
temperatuur 0K, mille juures soojusliikumine lakkab . SUUR KOLLAPS – kui Universumi mass on sellest kriitilisest massist suurem, siis võib teatud ajahetkel paisumine asenduda kokku tõmbumisega, Universumi temperatuur hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas. Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid?“ Võimalik, et on olemas lõpmatul hulgal universumeid, kuid paraku pole meie Universumis viibival vaatlejal vähemalt praeguste teadmiste kohaselt põhimõtteliselt võimalik nende olemasolu kohta informatsiooni saada. 1973 aastal sõnastas Brandon Carter nn antroopsusprintsiibi, mille kohaselt on Universumi ehitus ja areng täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Antroopsusprintsiip ei ole füüsika- ega ka teiste loodusseaduste abil tõestatav, kuid
Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism- inimkeskne, inimene muutub tähtsaks. Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult. Ta oli väga mitmekülgne inimene. Kunstiteoseid hakatakse seostama kunstnikega. Inimesi hakatakse kujutama alasti (keskajal oli see lubamatu). Trükikunst saab alguse. Tõestati ära, et maa on ümmargune ja tiirleb ümber päikese, universumeid on palju. MAADEAVASTUSED Meretranspordi arenguga julgeti sõita kaugemale merele. Hakati otsima turvalisemaid kaubateid, vajadus idamaiste kaupade järgi oli suurenenud. Magalhaes- esimesena ümbermaailma, läks viie laevaga tagasi jõudis üks, Magalhaes ise hukkus (tapeti pärismaalaste poolt) (hispaania)1519-1522 Kolumbus- sõitis Hispaania lipu all, avastas 1492 Ameerika, arvas ise, et jõudis Indiasse Americo Vespucci- tegi kindlaks, et ameerika on eraldi manner (hispaania lipu all).
raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust. Muidugi võib antroopsusprintsiibile anda ka tavapärasema seletuse. Kujutame ette, et tõepoolest eksisteerib selline ürgsubstants, mille nimi on vaakum (loobume hetkeks tema samastamisest tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Oletame, et osa neist universumitest on viljatud, st. neis ei teki kunagi ei elu ega mõistust. Nii nad jäävadki seesmiselt tunnetamata, nende kohta ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni
TUUMALÕHUSTUMINE Tuumaprotsess, milles aatomituum lõhustub kaheks või enamaks kildtuumaks, vabastades seejuures energiat. TUUMASÜNTEES Tuumaprotsess, milles kaks põrkuvat aatomituuma ühinevad üheks suuremaks ja raskemaks, vabastades seejuures energiat. USSIURGE Aegruumis olev kitsas toru, mis ühendab Universumi kaugeid piirkondi. Ussiurked seostavad ka paralleelseid või vasttekkinud universumeid ja võiksid võimaldada ajasrännet. VAAKUMI ENERGIA Energia, mis sisaldub isegi näivalt tühjas ruumis. Erinevalt massist on tal veider omadus kiirendada Universumi paisumist. VABA RUUM Tühja ruumi osa, mis on väljadest täiesti vaba, s.o selles ei mõju mingit jõudu. VALGUSAASTA Vahemaa, mille valgus katab ühe aastaga. VALGUSKOONUS Aegruumi pind, mille moodustavad valguskiired, mis läbivad antud sündmust.
TUUMALÕHUSTUMINE Tuumaprotsess, milles aatomituum lõhustub kaheks või enamaks kildtuumaks, vabastades seejuures energiat. TUUMASÜNTEES Tuumaprotsess, milles kaks põrkuvat aatomituuma ühinevad üheks suuremaks ja raskemaks, vabastades seejuures energiat. USSIURGE Aegruumis olev kitsas toru, mis ühendab Universumi kaugeid piirkondi. Ussiurked seostavad ka paralleelseid või vasttekkinud universumeid ja võiksid võimaldada ajasrännet. VAAKUMI ENERGIA Energia, mis sisaldub isegi näivalt tühjas ruumis. Erinevalt massist on tal veider omadus kiirendada Universumi paisumist. VABA RUUM Tühja ruumi osa, mis on väljadest täiesti vaba, s.o selles ei mõju mingit jõudu. 53 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI VALGUSAASTA
Parem näide, et mõista niinimetatud crop fenomeni (ringid, mis ilmnevad väljadel), on järgneva näite abil: Meie, Maa inimesed, eksisteerime 3. dimensioonis, sest meie aatomid omavad teatud sagedust, mis võimaldab meil eksisteerida 3. dimensioonis. See teatud sagedus on piisavalt stabiilne kogu meie elu jooksul. Üks kiire idee meie dimensioonidest ütleb meile: Tervikidee multiversumist on see, et ei ole ainult üks universum, vaid lõputu number paralleel- seid universumeid. Kui lihtsustada seda kontseptsiooni matemaatika abil, siis see ütleb meile, et ei ole olemas madalaima ega kõrgeima numbri limiiti. Neid numbreid on võimatu arvutada, samamoodi nagu on võimatu arvata multiversumi võimaluste ulatust. Kui me oleme võimelised kiirendama või aeglustama sagedusi, tehes meid eksistentsi- võimelisteks kolmandas dimensioonis, siis me suudame hüpata viiendasse dimensiooni või multiversumisse.
On selge, et neid saab luua ka kunstlikul teel. A: Kuidas? D: Mõtete ja ülisuure kristalli abil. Projitseerides idee kristalli, luuakse võimendatud mõttevorm, mis loob Maatriksis teatud häire ja see omakorda formeerib füüsilise plaani. Seega, rääkides kosmosest, luuakse midagi kanalitaolist, mis on väga sarnane tunnelile, mis surub kokku vahemaa, luues universumite vahel sidepunkti. A: Siin on vaja teadvustada, et eksisteerib palju universumeid. D: Neid on kümme. A: Ja igaüks on selline nagu meie oma? D: Igaüks on individuaalne. Need on sarnased vaid nende loomise tasandilt ja on vastavuses Maatriksiga, aga on iseseisvad ja korraldatud endamoodi. 10 A: Kas Jumal juhib neid kõiki? D: Sõltub sellest, millisest Jumalast sa räägid. A: Sellest, kelle poole meie palvetame. D: Jah, me palvetame Jumalale, kellest me pärineme, aga ta ei ole Looja. Igal
antroopsusprintsiip on füüsika kui loodus-filosoofia tipp. Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad
Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris 30 selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad
antroopsusprintsiip on füüsika kui loodus-filosoofia tipp. Arvatakse seda, et inimene suudab tunnetada ainult iseennast – seega tunnetatakse enda kaudu ka loodust, sest inimene on ka ju looduse osa. Saadakse aru inimese tunnetusvõime piiratusest. Antroopsusprintsiibile on võimalik anda ka tavapärasema seletuse. Oletame seda, et eksisteeris selline ürgsubstants, mis ei ole tühjus, kuid nimetame seda siiski vaakumiks. See on võimeline polariseeruma, tekitades niiviisi Universumeid. Kuid oletame seda, et need Universumid on oma füüsikaseaduste poolest väga erinevad. Oletame seda, et mõnes neis Universumites ei teki kunagi elu ja seega ka mõistust. Nii ongi osa neist Universumitest viljatud. Niimoodi need jäävadki seesmiselt tunnetamata – nende kohta ei looda mitte kunagi mingeid teooriaid. Kuid oletame seda, et mõnes neis Universumites siiski tekib elu ja seega mingisugune mõistus, mis viib Universumi teooriate tekkeni. Sellised Universumid on viljakad
annaabi.ee 
