Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. Moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) 7 • Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks • Moraaliotsustused on üldistavad
2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused. 5 Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda (eri kultuuride keeled, või enamik neist, on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused) · Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks · Moraaliotsustused on üldistavad
Hüpoteetilised imperatiivid ei ole tahaksin, et kõik inimesed igal ajal moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), universaliseeritavad. 21 mille järgi ma kavatsen toimida. 22 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 23 Slide 24
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline: Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleb teha soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x!" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida.
Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees.
Emotivismi kriitika: emotivismi aluseks on tähenduse verifikatsiooniteooria Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse, et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused. Preskriptivism Hare’i järgi moraaliotsustused on ettekirjutavad otsustused otsustused, mille vahel on loogilised seosed universaliseeritavad otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused
Immanuel Kant: · Teda mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Oluline on vaid sisemine headus hea tahe · Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust): o Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees.
· Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. · Kant eristab 2 sorti imperatiivi: o hüpoteetiline imperatiiv, o kategooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu! · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. Kategooriline imperatiiv · KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus."
Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse,et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused. Ayeri emotivism Alfred Ayer (1910-1989): kuna eetikaväited pole tautoloogiad ega verifitseeritavad väited, on nad tähenduseta väited. Eetikaväited ei ole ei tõesed ega väärad, kuid nad pole kasutud. Nad väljendavad meie emotsioone... Stevensoni emotivism Stevenson kaitses veidi teistlaadi emotivismi kui Ayer. Stevensoni järgi on
Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada. Vaidlus toimub ühise teema üle, tunnete väljenduse korral väljendab kumbki omaenese tundeid. (4) Moraaliotsustused on universaliseeritavad. Eeldatakse,et nad kehtivad kõigi kohta. See on midagi enamat kui isiklikud emotsionaalsed hüüatused. Ayeri emotivism Alfred Ayer (1910-1989): kuna eetikaväited pole tautoloogiad ega verifitseeritavad väited, on nad tähenduseta väited. Eetikaväited ei ole ei tõesed ega väärad, kuid nad pole kasutud. Nad väljendavad meie emotsioone... Stevensoni emotivism Stevenson kaitses veidi teistlaadi emotivismi kui Ayer. Stevensoni järgi on
annaabi.ee 
