Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias Universaaliate küsimus Universaalia on üldmõiste. Kas ainult univeraaliad sisaldavad tõelist olemist samal ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad. Pierre Abelaerd (1079 - 1142) kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus.
32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma
Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis
*) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis, et inimmõistusel on usutõdede mõistmisel suur tähtsus ning ilma mõistuseta ei suuda ka mõista usku. -) Universaaliate probleem universaal tuleneb ladina sõnast universalis ehk üleüldine ning mõistena tähendab, et universaaliad on abstraksed objektid (nt omadused, suhted, arvud) ehk üldmõisted ja neid vastandatakse konkreetsetele asjadele ehk partikulaaridele. Seal juures oli ka kaks küsimust: Kas universaaliad on olemas? Kui nad olemas, siis mis moodi nad on olemas? Tekkis siis kolm vaidlevat koolkonda (seda vaidlust nimetati universaaliate tüliks): *) Realism ladina keeles tuleneb see sõna Res'ist ehk asjast/pointist/tegelikusest. Realistid ütlesid, et universaliad on olemas päriselt, reaalselt
· Pierre Abaelard · Reaalne on üksnes üksik. 1079 -1142 · Kõik üldine eksisteerib vaid vaimus (in mente). · Esindab universaalide küsimuses nominalismile sugulaslikku KONTSEPTUALISMI · Üldised mõisted on tunnetusvõime saavutus. · Universaaliad on enne inimesi ja asjad ideedena Mõisted on märgid, mis viitavad millelegi muule. jumaliku Vaimu sisuks. · Intuitiivne ja abstraktne tunnetus · Asjades on nad üldjoonte olemasoluna esindatud. · Occam eristab intuitiivset ja abstraktset tunnetust. · Pierre Abaelard · Intuitiivne tunnetus haarab ilma kahtluseta mingi
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi indiviidid on erinevad, on inimpopulatsioonidel võrdne võime kultuuri luua. On teatud ühised asjad, mis ühiskondi seovad, biloogilised universaaliad: laste kasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus, sümbolite, tööriistade ja keele kasutamise võime. On ka kultuurilised universaaliad, teatud ühised kultuurilised nähtused, mis on kõigis ühiskondades olemas. Näiteks eksogaamia ning endogaamia. Endogaamia: normid, reeglid, mis määravad, millised grupi piires peab inimene abielluma. Mõned indiviidi on abiellumiseks liiga kauged. Näiteks ei tohi abielluda üle rassipiiride.
Universaaliateks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve. Need vastanduvad konkreetsetele objektidele e partikulaaridele. Universaaliatest saame mõleda, partikulaaride aga meeltega tunnetada. Universaaliate puhul proovis filosoofia määrata, kas need on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul eksisteerivad. Näiteks võib inimene olla õiglane, ent kas on olemas miski, mida võib nimetada õigluseks. Realismi kohaselt on universaaliad olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi ja nendest enne või neis asjades endis. Nominalismi kohaselt on reaalsus olemas ainult konkreetsetes asjades ja universiaaliad üksnes sõnad. Kontseptualismi kohaselt on universaaliad üksnes inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. 19. PILET ANTIIKAEGNE VALGUSTUS (SOFISTID) MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 6.-5. saj eKr kujunes erinevate õpetuste mitmekesisus ning koos sellega tekkinud vastuolulisus lõi
kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua. Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures? Ehk siis bioloogilised ja kultuurilised universaaliad. Neid on üsna vähe nt inimene kui loomaliik, mis eristab meid teistest liikidest. Veel nt tavad nagu endogaamia ja eksogaamia. Need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele
Summade lesehituse põhimõte: (1) täielikkus (küllaldane loetelu); (2) 25 korrastatus vastavalt homoloogilistele osade ja osade osade süsteemile (küllaldane liigendatus); (3) distinktsus ja dedktiivne veenvus (külalldane vastastikune seos). Võimete ehk vaimu fakulteetide klassifikatsioon (Aristoteles ja Avicenna eeskujul): RATSIONAALNE Tunnetus: universaaliate Aktiivne: abstraktsed universaaliad tundmine Passivne: kehastunud universaaliadTunnetuslikud vajadused:universaalse hüve vajadusTunnetusvajadus concupisco: ihalus tajutu järeleIrascible: takistuste ületamineSisetaju Kujutlus võime kujutleda puuduvatSENSITIIVNE Mälu asjast kujundi säilitamine Hinnang asja kasulikkus või kahjuTerve mõistus tajude liitmineVälistaju NägemineKuulmineHaistmineMaitsminePuudutamine Toitumine: keha säilitamineVEGETATIIVNE Kasv: keha kuju saavutamineLoomine: keha reprodutseerimine
annaabi.ee 
