Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises kommutaatoris hoitakse aga liigpinge teke vastava skeemiga ära. Sisseehitatud asendianduri tõttu on masinat lihtne kasutada teekonnajuhtimisega ajamites ja järgivajamites 3)Samm-mootor Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Samm-mootoritel on sõltuvalt ehitusviisist (bipolaarsed või unipolaarsed mootorid) 4, 6 või 8 ühendusklemmi, ehitusviisilt on nad on sünkroonmootorid, mille rootor pöörleb vastavalt staatorimähisesse antud taktimpulssidele ja mille pöördenurk on määratud läbitud sammude arvuga. 4)servomootor Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti
perikaarüonist (neurotsüüdist) o jätketest võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi Tüübid: Sensoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemi Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist rakkudeni Vaheneuronid nende vahel Sõltuvalt jätkete arvust: multipolaarsed neuronid enamik neuronitest (seljaaju, peaaju) bipolaarsed neuronid nt võrkkestas ja sisekõrva ganglionides pseudo-unipolaarsed neuronid osad spinaalganglionide rakud unipolaarsed neuronid ühe jätkega, meeleelundites (silma võrkkest) 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis: o astrotsüüdid Puhastavad neuronite mikrokeskkonda Vigastuse korral moodustavad armkoe Toestavad o ependüümi rakud produtseerivad ajuvedelikku
neuriidiks e aksoniks (alati üks) Akson algab aksoni koonusega (künkaga) ja lõpeb hargnenud närvilõpmetega Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides) o pseudo-unipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (osad spinaalganglionide neuronid) o unipolaarsed neuronid üks akson (meeleelundites sensoorsed neuronid, nt silma võrkkest) 25. Erutuse tekkimine ja levimine, aktsioonipotentsiaal Selleks, et edastada informatsiooni ja käsklusi kasutavad rakud elektrilisi signaale e närviimpulsse, mida nimetatakse aktsioonispiraalideks Puhkeseisundis on neuroni rakumembraan polariseeritud
kulutustega. Q=PAV+KAK 3 18. EKG registreerimise põhilülitused? Lülitus on kehapunkt, kuhu asetatakse elektrood elktriliste potsentsiaalide registreerimiseks. Sõltuvalt elektroodide omavahelisest ühendusest eristatakse polaarseid ja unipolaarseid lülitusi. Unipolaases lülituses registr elektrilises potents-d keha pannale asetataud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s)
funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e. tähtrakud reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset
Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud: 1)astrotsüüdid – moodustavad KNSis neuronitele ja veresoontele elastse toese, reguleerivad ajuvedeliku koostist ja lokaalset verevarustust ajus. 2)ependüümirakud – produtseerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni ja on toeseks. 3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele
• Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele Struktuuri järgi eristatakse • Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite • Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit • Unipolaarsed neuronid, millel on vaid akson Aksoni üldine ehitus. (2.2.3) Aksoni distaalne ots hargneb. Iga haru lõpus on paksenenud osa presünaptiline terminaal. Aksonid on ümbritsetud kas oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile mehaanilise kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Akson on ulatusega mõni mm kuni 1m. *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood. teiste närvirakkude aksonitega sünapseid
mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur
I a = I s e t - 1 eksponent! Is = SJtr soojuslik vool U = 0 I0 = 0 Ua > 0 exp Ub < 0 I = -I 3 4 elektriline läbilöök, 4 5 termiline läbilöök. 26 Transistorid: kaks põhitüüpi: bipolaarsed unipolaarsed (väljatransistorid) Otstarve: reguleerida läbivvoolu sisendpingega Usis või sisendvooluga isis Bipolaartransistor. kasutamisel mõlema märgi laengukandjad (augud ja elektronid) kolmekihiline, 2-ga p-n siirdega seadis 27 Tingimus: PP >> nn Väline elektriväli puudub! Dünaamiline tasakaal
....................................................................... 5 NAND..........................................................................................................................................5 NOR.............................................................................................................................................6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .................................................................................... 6 unipolaarsed tehnoloogiad (Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor - MOSFET) . 6 n-channel MOS (Metal Oxide Semiconductor - MOS)...........................................................6 p-channel MOS........................................................................................................................6 Complementary MOS (CMOS)...............................................................................................6
............................................................ 5 NOR .............................................................................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .............................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .............................................................................................. 6 unipolaarsed tehnoloogiad (Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor - MOSFET) .............................................................................................................................................. 6 o n-channel MOS (Metal Oxide Semiconductor - MOS) ............................................................ 6 o p-channel MOS ......................................................................................................................... 6
potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine). Kasutatavad lülitused: bipolaarsed - Einthoveni lülitused, mis põhinevad nn. kolmnurga reeglil - jäsemelülituste korral käed ja jalad on nagu tegelikult rindkerel asuvate elektroodide lülituskohtade pikenduseks, ning neid võib vaadelda tippudena võrdkülgses kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel. SFÜGMOGRAMM (SFG) näitab vatsakeste väljutus- ja verega täitumise aega. FONOKARDIOGRAMM (FG) registreerib helilisi nähtusi, mis tekivad südame talitlusel. 10. Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimahuks e. süstoolseks mahuks nim. vere
40ndatel kasutati elektronlampe, 50ndatel kasutati bipolaarseid pooljuhtdioode ning transistoreid, 60ndatel sündisid esimesed mikroskeemid. TTL (Transistor-Transistor Logic) – bipolaarne tehnoloogia, kus kasutatakse bipolaarseid transistoreid. 90ndatest asendus MOS-tehnoloogiaga (Metal-Oxide Semiconductor Field-Effect Transistor, MOSFET MOS) – väljatransistorite unipolaarsed tehnoloogiad. Algusaastatel oli MOS-tehnoloogia aeglasem, kuid väiksema voolutarbega ja suurema pakkimise tihedusega kristalli pinnal. Praeguseks valmistatakse suured mikroskeemid CMOS-tehnoloogias (Complementary MOS), kus samal kristalli pinnal on valmistatud nii n- kui ka p-kanaliga väljatransistoreid. MOS- transistoril on kolm elektroodi: o Läte (Source), millest laengukandjad sisenevad voolu juhtivasse kanalisse
transistori sulgemine võtab kauem aega ning järelikult on TTL- st kiirem. Integraal indektsioon loogika IIL-s tehakse ühele kristallile nii np- kui ka npn-tüüpi transistore; saavutatakse mõnevõrra parem kiirus ja pakkimisomadused on paremad. Emittersidestuses loogika ECL - bipolaartransistoridel põhinev; on väga kiire; lisaks on sellel negatiivne loogika, kus loogilise nulli nivoo on kõrgem kui loogilise ühe nivoo. Unipolaarsed tehnoloogiad n-channel MOS NMOS n-juhtivusega MOS- loogika. Väljatransistor. p-channel MOS PMOS p-juhtivusega MOS loogika. Väljatransistor. Unipolaarne. Kõrge nivoo - avatud kontaktidega lüliti, madal nivoo - suletud kontaktidega lüliti Complementary MOS CMOS-is pannakse kristallidele mõlemaid tehnoloogiatel valmistatuid, nii n- kui ka p-tüüpi transistore. Kui sisse tuleb 0, muutub 1.ks, kui 1, siis 0-ks. CMOS on laialt levinud ja kasutatakse arvutiskeemides. Aeglasemad kui
annaabi.ee 
